ÜLERAHVASTUS EHK DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS DEMOFRAAFILINE PLAHVATUS ON... Rahvaarvu kiire kasv demograafiline ülemineku tagajärjel. Tänapäeval on selline nähtus Aasias ja Aafrikas. TEKKEPÕHJUSED Sündimusväga kõrge 3040 Suremushakkab järk järgult langema, jõudes 15 Rahvaarvu kasv e. iivekasvab kuni 2530 Rahvastiku vanuseline koosseispalju lapsi, vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab HIINA TAGAJÄRJED Toiduraskused Taastamatute loodusvarade kiire kahanemine Saastuse kasv Elukeskkonna halvenemine Ohtlikud nakkushaigused Narkomaania LAHENDUSED PROBLEEMILE 1979. aastal sai alguse Hiina ühelapsepoliitika, millega seati juba ühe lapse saanud ja uuesti rasedaks jäänud naised valiku ette teha abort või langeda raskete (enamasti majanduslike, kuid tihti ka füüsiliste) karistuste ohvriks. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Demograafiline_plah vatus http://www.seit
varad: varad: · Päikeseenergia. (ammendatud) · Metallimaagid. · Taimed. · Mineraalsed maavarad. · Mullastik. · Fossiilsed kütused. · Vesi. · Loomad. Taastuvate loodus- varade kasutamine. · Päikeseenergia- Päikeseküttesüsteem (20-60%) · Taimed- Mööbel, ehitusmaterjal jne. · Mullastik- Põllumajandus. · Vesi- vett kasutatakse 90% energiatootmisel sellest 2/3 põhjaveest. · Loomad- Toit. Taastamatute loodus- varade kasutamine. · Metallimaagid- pakendimaterjal. · Mineraalsed maavarad. · Fossiilsed kütused. Põlevkivi. · Värvus: kollakaspruun- rohekaspruun. · Süttib hõlpsasti. · Tekkis 450 miljonit aastat tagasi. · Varusid on 5 miljardit tonni. · Leidub 30 riigis. · Ameerikas paiknevad kõige suuremad põlevkivi leiukohad. Ravimuda ja mineraalvesi. Ravimuda: · 2 põhirühma. Kasutatakse:
Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase (soojus-) kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist. Väike osa muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 8. Taastamatute energiaallikate liigitus. Mittetaastuvateks energiaallikateks loetakse selliseid, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem (või üldse taastumatu) kui kasutamine. Taastumatud energiaallikad (kütused) - Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas (kildagaas, metaanhüdraat), põlevkivi jm. Fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja
SÄÄSTEV ARENG MIS ON SÄÄSTEV ARENG? Säästev areng on jätkuvalt kogu maailmas üks prioriteete. Säästev areng- kasutatakse ka mõistet JÄTKUSUUTLIK ARENG on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimeste kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu puhul tuleb lähtuda: 1. Taastamatute ressursside ülimalt efektiivsest ja kokkuhoidlikust kasutamisest 2. Põhirõhk tuleks panna juba kasutatu korduvkasutusele 3. Rakendada tuleks jäätmevabu (minimaalseid jäätmekoguseid) tehnoloogiaid 4. Kõigiti tuleks soodustada looduslikke ökosüsteemidesäilimist ja kasutamist kõigi inimeste heaoluks SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED: · Loodushoid ja areng ei tohi olla teineteise vastanditeks, vaid on ühe ja sama protsessi kaks lahutamatut osa
stabiilsus. 14. Milliste tegurite mõjul võib ökoloogiline tasakaal muutuda (vabalt valitud näited)? · Konkurentsi suurenemine, · Kliima muutused, (tormid, üleujutused , maavärinad, kõrge-madal temperatuur) · Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? · Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele · Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? Inimene vähendab liigirikkust, kuna inimesed hävitavad paljude loomade elupaigad ning
isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult tõestatud (1998 Wingspread) 2) riigid jätkavad evp rakend, mis seisneb meetmete võtmises, et ära hoida püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainete potents kahjulikku mõju ja seda isegi juhul, kui puud teaduslikud tõendid (1990 III Põhjamere kaitse) 3) Rio deklaratsiooni printsiip 1992 (tavaõigus): "Kk kaitsmise eesmärgil tuleb riikide poolt laialdaselt rakendada evp. Tõsiste ja taastamatute kkkahjustuste ohu korral ei tohi teadusliku tõenduse puudumine olla põhjuseks edasiste kkkahjustuste vältimiseks meetmete mittevõtmiseks". SEEGA: riskide suhtes neutraalsuse eitamine; meetmete võtmine teadusliku ebakindluse olukorras; kk kerge haavatavuse arvessevõtt; kkkahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt. NB! Printsiip ei ole teadusvaenulik lihtsalt ei pea (või ei tohi) oodata lõplikke tõendeid ohu olemasolu kohta
Alates 1930 aastast on tõusnud tugevalt vaid Al ja polümeeride tootmise maht, samal ajal kui ülejäänud materjalide toodang on teinud läbi vaid minimaalseid muutusi. 1.5. Tulevikutendentsid materjalitööstuses Vaatamata viimasel ajal toimunud ülisuurele progressile materjaliteaduses ja tehnoloogias on veel küllalt võimalusi üha uute ja rohkem spetsialiseeritud materjalide loomiseks. Tänapäeva maailmas on suureks probleemiks energia tootmine. Taastamatute energiaallikate (nafta, gaas, kivisüsi) varude piiratus koos üha suurenevate keskkonnakaitse probleemidega on teinud vajalikuks välja töötada uued tehnoloogiad energia tootmiseks. Päikeseenergia otsene muundamine elektrienergiaks võiks olla keskkonnasõbralikuks alternatiiviks, kuid materjalid, mis leiavad kasutamist antud etapil on liiga kallid ja töötavad liiga väikese kasuteguriga. Seega inimühiskonna edasise arengu tagamiseks on väga tähtis
annaabi.ee 
