Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Karl XI osutus edukaks ja pragmaatiliseks reformijaks, kes suutis päästa nii majanduse, sõjaväe kui ka impeeriumi. Oma ümberkorraldustes tugines ta peamiselt talupoegkonnale: nendest moodustati seniste palgasõdurite asemele rahvaarmee. Talupojad pidid sõjaväge ülal pidama, vastutasuks suurendati nende õigusi ja haritavat maad. Viimast teostati peamiselt maade taasriigistamise ehk reduktsiooni teel, mis kõige teravamalt puudutas Rootsi emamaad, ent jõudis ka Käkisalmi lääni, Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa kubermangudesse.
nn reduktsioonist ehk mõisate tagasivõtmisest Rootsi riigile. Riik oli vaesustunud pikkade sõdade tagajärjel ja mitte viimasel kohal polnud siin mõisate jagamine teenekatele ametnikele ja sõjaväelastele. Eriti oli sellise jagamisega silma paistnud Gustav Adolfi tütar Christine. Aadelkond oli mõisasid saanud Rootsis, Liivimaal, Ingerimaal ja Pommeris ja riigi maavaldused olid väga väikeseks kahanenud. Raha oli riigil veelgi vähem. Nii võttiski kuningas Karl XI ette mõisate taasriigistamise, mida juba Gustav Adolf oli ette valimistanud. Kuid Rootsi riigipäeval polnud tegelikult õigust Liivimaa privileegide tõttu Liivimaa kohta käivaid seadusi vastu võtta, sest see oli ainult Liivimaa maapäeva õigus. Ja juba Gustav Adolfist alates oli iga kuningas tõotanud Liivimaa õigusi mitte rikkuda. Seda oli teinud ka Karl XI Ljungbys 10. mail 1678.aastal, kuid klausliga, et see tõotus ei tohi kuningale ja riigile kahju teha. Ja nüüd kuninga arvates kahju sellest sündis
valitsema asumiseni 1672. a perioodile iseloomulik kohtuvõimu kuulumine aadlile, laialdane aadli maavaldus 3) tugeva kuningavõimu periood (1672) 1672. a sai täisealiseks Karl XI (kardiinide absolutism) ja alustas iseseisvat valitsemist, tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse Karl XI avastas, et laialdase läänistamise e erakätesse andmise tulemusel oli riigikassa tühi Karl XI otsustas läbi viia vahepeal läänistatud riigimaade taasriigistamise, tagasivõtmise e reduktsiooni (1680) sellist sammu riigi tulude suurendamiseks oli Rootsis ette võetud ka varem, kuid need polnud puudutanud Balti provintse, aga 1680. a Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti ja Liivimaale rootsi ajal läänistatud mõisad tagastati riigile ja anti senistele omanikele rendile, et need seda ei laostaks, seati sisse vakuraamatud eramõisad viidi tagasi lääniõigusele, st neid sai võõrandada vaid kuninga loal
kasutusse. Viimasel juhul on üks maksuvabastuse tingimus täitmata. Ostueesõigusega erastatud eluruum on selline elamu või korter, mille eluruumi erastamise õigustatud subjekt on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. · kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta; Liisinglepinguga soetatud suvila/aiamaja võõrandamisel omandis oleku aega arvestatakse liisinglepingu
annaabi.ee 
