5 2. Leedu metsaseadus 2.1. Ülevaade Esmakordselt jõustus Leedu metsaseadus 1994. aastal 22. novembril. Hiljem on metsaseadust uuendatud aastatel 1996, 1999 ja 2001. Peale 2001. aasta metsaseaudse jõustumist on tehtud väikseid muudatusi, kuid mitte palju. Leedu metsaseadus koosneb seitsmest peatükist ning on jaotatud kahekümne viieks paragrahviks (FAO 2010). Metsaseaduse eesmärk on reguleerida taasmetsastamist, metsa kaitset ja kasutust ning formuleerida legaalsed eeltingimused erinevate metsatüüpide majandamiseks kuni säästliku metsanduse põhimõteteni, tagades metsa ressurside ratsionaalse kasutuse tööstuses, bioloogilise mitmekesisuse säilivuse, metsa produktsiooni kasvu, maaastiku stabiilsuse, keskkondliku kvaliteedi võimaluse loomaks ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed funktsioonid teisi ökosüsteeme kahjustamata (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2
tulenevad osoonikihi muutumisest või selliseid muutumisi põhjustavast või põhjustada võivast inimtegevusest, Kliimamuutuste raamkonventsioon (k.a Kyoto protokoll)- hustada energiakasutust riigi vastavates majandusharudes; ii) rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega endale võetud kohustusi arvestades kaitsta ja laiendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside reservuaare ja muid neeldajaid ning edendada säästlikke metsandusvõtteid, metsastamist ja taasmetsastamist; iii) säästva ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtva põllumajanduse edendamine; Välisõhu kaitse seadus- Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline
Sageli esineb prahipanekukohti, prügi, varesid ja/või lammutusprahti, võsastavaid puuliike. Puude osakaal alla 1520%. jäätmaa puudega erinevus jäätmaast on puude osakaal üle 1520%, seejuures sageli võsastavaid liike nagu vaher, saar, jalakas. osaliselt kujundatud jäätmaa puudega jäätmaa, millest osale on istutatud noori puid, aga samas ei ole ala selgelt kaheks jagatav Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas Jäätmaade metsastamine on tüüpiline investeering, millele on iseloomulik eriti pikk tagasimakseaeg. Kõigepealt tehakse metsastamise objekti ettevalmistamise ja kultiveerimise
sisemist tasuvusläve; puhastulu kr/ha*a-1; kapitali marginaaltootlikkus (rentaablus) Harvemini ka kapitali kiiret käivet, paraku jääb see näitaja Eesti tingimustes madalaks. Metsamajanduse investeeringud vôib jagada: primaarsed e. metsakasvatuse investeeringud; sekundaarsed e. metsavarumise investeeringud. Osa investeeringutest on ühised môlemale rühmale. 4.2. Metsastamine Metsastamine on abinõu, millega maa pannakse tootma puitu. Investeeringu iseloomu järgi eristatakse taasmetsastamist ja jäätmaade metsastamist. Esimesel juhul uuendatakse raiutud ala, teisel juhul alustatakse metsakasvatusega nii-öelda nullist. Taasmetsastamist võib jälgida kui tootmisprotsessi jätkavat vahendit (taasinvesteeringut), mida vôiks võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima.
annaabi.ee 
