❖ 1998.a. valiti aasta eurooplaseks Arnold Rüütel ❖ 10. mai 1928 Laimjala vald Pahavalla küla ❖ Põllumajandusteadlane ❖ 1969. aastal valiti Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks ❖ 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ❖ 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ❖ 1990 Eesti NSV Ülemnõukogu esimees ❖ 1994 – 2000 Eestimaa Rahvaliit ❖ 21. septembril 2001 vailiti Eesti Vabariigi presidendiks ❖ 2007 taasliitus Eestimaa Rahvaliiduga Toomas Hendrik Ilves ❖ 26. detsembril 1953 Stockholmis ❖ 1984 – 1993 Raadio Vaba Euroopa välispoliitika analüütik ❖ 1996 – 1998 ja 1999 – 2002 Eesti Vabariigi välisminister ❖ 2004 – 2006 Euroopa Parlamendi liige ❖ Sotsiaaldemokraatlik Erakond ❖ 2006 – 2016 Eesti Vabariigi president ❖ Euroopa Liidu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas mitu kõrget kohta Kersti Kaljulaid ❖ 30. detsembril 1969 Tartus
valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda hoida ja kaitsta. Demokraatiat ei saa kaitsta ühiskonnas, kus kodanike enamus seda ei soovi, ta vajab inimeste laia toetust. Tuletagem või meelde Hitleri võimuletulekut demokraatlike valimiste abil. Ettevaatlik peaks
vaid riikides, kus vastavad õigused on tekkinud. Üldpõhimõte: iga riik on vaba otsustama, kuidas IO tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused üksnes rahvusvaheliste lepingute alusel. Tähtsamad rahvusvahelised lepingud: Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud. Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights) ehk TRIPS-leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal.
1982 liitus Hispaania. 1999. aastal liitusid kolm esimest Kesk- ja Ida- Euroopa riiki: Tšehhi, Ungari ja Poola. 2004 lisandus veel seitse riiki: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Seni viimastena liitusid alliansiga 2009. aastal Albaania ja Horvaatia. Väljaastumised NATO pole alati olnud laienemiskursil. 1966. aastal astus NATO sõjalisest struktuurist välja Prantsusmaa, jäädes küll edasi NATO poliitilise organisatsiooni aktiivseks liikmeks. Prantsusmaa taasliitus alliansiga 2009. aasta juubelitippkohtumisel. 1974. aastal katkestas kuueks aastaks oma liikmelisuse NATO sõjalises struktuuris Kreeka, tehes seda pettumuse märgiks, et NATO ei suutnud takistada Türgi Küprose invasiooni. NATO ühtsusest annab siiski märku asjaolu, et aluslepingus mainitud võimalust alliansist välja astuda ei ole seni ükski riik kasutanud. Peakorter 1951. aastal avati Prantsusmaal Pariisi lähedal Rocquencourt’is NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter
Üldpõhimõte: iga riik 6 on vaba otsustama, kuidas IOd tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused rahvusvaheliste lepingute alusel. Tähtsamad rahvusvahelised lepingud: Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud. Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises Tööstusomandi Kaitse Liidus. Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights) ehk TRIPS-leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal.
annaabi.ee 
