,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare Raamat ,,Kõrboja peremees" jutustab sellest, kuidas kaks väga head lapsepõlesõpra, Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtuvad, pärast seda kui Anna on kaua aega Kõrbojast eemal olnud ja Villu vanglas istunud. Raamat algabki sellega, kuidas Villu vangist välja sai. Seal istus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit pidevalt tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi
on läbi. Selle peale tahtis Emma pööningult alla hüpata aga alt teda hüüdev Charles takistas tal seda sooritamast. Emma haigestub, tal oli peaajupõletik. Ta sonis, tal oli palavik, valud lõid südamesse, kopsu, pähe, esines oksendushoogusid.Dr Bovaryl tekivad suured rahamured.Ta on Emma pärast sunnitud laenu võtma riidekaupmehe käest, kes on suur liigkasuvõtja.Ta laenab Emma võlgade katmiseks. Apteeker soovitab minna teatrisse, see aitavat kaasa Emma tervenemisele.Teatris taaskohtuvad nad Leoniga. Dr Bovary naaseb Yonville ja Emma jääb Rouenisse, et minna ooperisse uuesti. Algab armuromaan Leoniga. Nad kohtuvad igal nädalal hotellis, Emma võtab kogu aeg võlga juurde ja juurde.Juba on ta maakoha võla katteks ära müünud, aga sellel ei paista lõppu tulevatki.Ta ei anna üldse endale aru mida ta teeb. Ta püüab Leonilt raha laenata, see keeldub. Siis soovitab ta Leonil tööandjalt varastada see raha. Leon keeldub. Ta pöördub Leonist ära
Mille peale Marius vastas, et ilma raamatuta poleks sa Aapu majja maha jätnud. Karina ehmus ning tahtis, et Marius ta maja juurde tagasi viiks , kuid Marius keeldus ning teatas, et mine ise kuhu poole tahad. Nad jõudsid rääkida veel Kerlist , kes pidi ilmuma alati enne seda kui keegi siit ilmast lahkub. Enne lahkumist surub Karina veel oma kuumad huuled Mariuse suule. Mees lubab, et Karina saab temast veel kuulda. Karina ja Pärt taaskohtuvad . Pärt on vana koera endale võtnud , nimetab teda nüüd Hundiks. Pärt juhatab tüdruku enda ehitatud onni juurde , kus Pärdil on Karinale üllatus. Karina must spordikott. Karina räägib Pärdile kohtumisest Kerliga. (Loe lk 149 -151- miks teda õekeppijaks nimetati). Nad hakkavad koos otsima teed maja juurde kuhu Aap maha jäi. Maja on teisel pool järve ning nad peavad minema ümber järve. Ühel hetkel märkavad nad järvel parve, mida Karina testima läheb, et
Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel. Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellus hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma). 1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga - Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pikem kokkuvõte: ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines
Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel (?) Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellub. hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma!!). 1822- ema viib Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvub vürst M-ga, kes on tunduvalt vanem, ja teeb abieluettepaneku. Tatjana nõustub. 1824. sügis- 1825 kevad- taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pilet II · Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena
annaabi.ee 
