Parimad naisvõimlejad sooritavad 10 kahekordset saltot pööretega või ilma. Sünkroonvõistlus on tarmpoliinvõimlemise ilusaim ja atrakiivseim ala, kus kaks võimlejat üritavad sooritada kahel erineval trampoliinil ühesugust hüppesarja nii sünkroonselt kui võimalik. Trampoliinvõimlemine Eestis Eestis on harrastatud trampoliinvõimlemist eelmise sajandi kuuekümnendate ja kaheksakümnendate vahel. Trampoliinvõimlemise taassünd sai alguse aastal 2004, kui korraldati esimesed Eesti taasiseseisvusaja võistlused noorte ja juunioride vanuseklassis Tartus. 6 KOKKUVÕTE Võimlemise ülesanne on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust. Võimlemine jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit. Need on hüpits, rõngas,
(Ibid) Töötus oli aasta alguses rekordiliselt kõrge, kuid inimeste usk töö leidmise võimalusse on siiski paranenud. Seda näitab heitunute arvu vähenemine. Kui eelmise aasta teisel poolel kasvas tööotsingutest loobunute arv 11 000-ni, siis tänavu I kvartalis vähenes see samale tasemele, mis eelmise aasta alguses -- 7000-ni. (Pikaajaline töötus...2010) Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu I kvartalis 554 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja väikseim hõivatute arv. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 4,6%, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,6%. Tööhõive on vähenenud rohkem meeste hulgas, mistõttu naiste osatähtsus tööhõives kasvab. Aastaga vähenes hõivatute arv 40 000 mehe ja 18 000 naise võrra. Tänavu I kvartalis olid 54% hõivatutest naised, aasta tagasi 52%. Tegevusalati on hõive vähenemist kõige rohkem mõjutanud ehitus, kus hõivatute arv vähenes aastaga 23 000 võrra (36%)
Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985). Hindrek-Peeter Meri oli Lennart Meri noorem vend (sündinud 21. märtsil 1934 Berliinis). Lennart Meril oli neli lapselast. Esimene Eesti taasiseseisvusaja president Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule, kus tema haud on kaunistatud väärika hauaplaadiga. Suur mustast kivist elegantne plaat on asetatud hauale pikali, selle ülemises otsas on Eesti Vabariigi vapp ja presidendi ametinimetus ning keskel nimi ning sünni- ja surmakuupäevad. Hauaplatsi korrastus- ja ehitustööd algasid eelmise kuu lõpus, kui muruplatsile hauaplaadi alla ehitati väike kivist platsike ja paigaldati hauaplatsini viivale
Rumeenia Itaalia % 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 Eesti Statistika 17 Tööturg 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu vähenes tööhõive järgmisel kahel aastal kiiresti ja 2010. aastal kasvas töötus Eesti taasiseseisvusaja kõrgei- male tasemele. 2011. aastal paranes olukord tööturul märkimisväärselt ja 2012. aastal positiivsed arengud jätkusid. Eurostati andmetel on Eesti kaks viimast aastat olnud Euroopa Liidu kiireima tööpuuduse vähenemisega riik. Vaatamata sellele jäi 2011. aastal töötuse määr Eestis (12,5%) siiski veel EL-i keskmisega (9,7%) võrreldes märkimis- väärselt suuremaks ja alles 2012. aastal langes alla selle. 2012. aastal vähenes