hakatakse rajama fosforikavandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. a algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanist. 2. Eesti ühiskond politiseerus - tekkis esimene poliitiline partei ja liikumised 3. Võimukriis - 16. juunil 1988. a oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkommitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele sai Vaino Väljas Taasiseseisvumisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks. Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine e uus ärkamine. · Fosforiidisõda Protest oli veel küllaltki ettevaatlik ja piirdus teatud teemadega. Oli märgata, et muudatused on saabumas kui · Loodi Molotav-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti
Peamisteks vahenditeks sellel perioodil saidki avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganite ning välisriikide valitsuste poole. Palvekirjadeks neid kirju vist nimetada ei saa (erinevalt 19. sajandist), aga kirjade avaldamine välismaal suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sündmused hakkasid aktiviseeruma 1985.a. tänu olukorrale Venemaal (nii nagu 19. sajandilgi). Seekord siis tänu M. Gorbatsovi perestroikapoliitikale. Perestroikavõimalusi ära kasutades lülitusid taasiseseisvumisprotsessi enamik haritlasi. 1987.a. peeti maha ,,fosforiidisõda" vastuseks Moskva keskametkondade kavadele uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. Teadlaskond algatas ajakirjanduses vastukampaania ja sellest kasvasid välja kõikjal Eestis toimunud rahvakoosolekud ja üliõpilaste juhitud protestiüritused. Rahvas oli üle hulga aja jälle ühtne ja vastuseis oli nii tugev, et asjaosalised oli sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 20. saj
ENSV sõjajärgsed aastad: poliitilised olud ja massireparatsioonid. 1944 inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Nõukogulik võimustruktuur. Eesti NSv kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru. Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti...
sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome
minnalaskmismeeleoludega. *Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. *Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. *Kogu negatiivsus oli eriti tugev 70ndate lõpus, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. 80ndate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste valdav enamik, perestroikavõimalusi ära kasutades, aktiivselt ühiskonna demokratiseerimis- ja taasiseseisvumisprotsessi. 30.-31. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Gorbatsov 1985-1991 *1988 sai Gorbatsovist Presiidiumi ülem *1989 toimus rahvasaadikute kongress. Esimesed mitmekandidaalised valimised Nõukogude Liidu ajaloos. *Rahvasaadikud valisid ülemnõukogu, Gorbatsov valiti presidendiks. *25. detsembril pani Gorbatsov oma ameti maha, vormistati Nõukogude liidu laiali saatmine. Vene Föderatsioon tunnistati Nõukogude Liidu õigusjärglaseks. Jeltsin sai sellega endale tuumanupu
annaabi.ee 
