Viljandi-, Pärnu-, Viru- ja Võrumaa. Mahajäänumateks maakondadeks olid Järva-, Harju- ja Läänemaa ( 7-13 kollektiivi). Muusikalembestes valdades, külades, koguni seltsides jätkus ruumi kahele orkestrile nagu Mustvee lauluseltsis ,,Sõprus", Alatskivil, Tormas, Kanepis jt. Viru-Nigula kihelkonna Malla vallas eksisteerisid paralleelselt pasuna-, viiuli- ja laulukoorid. 80-ndate aastate lõpu orkestriliikumist iseloomustab tervikuna kiire areng: asutati juurde või taasalustasid oma tegevust umbes 180 kollektiivi, sealhulgas ainuüksi Tartumaal 50, Saaremaal, Rakveres, Paides ja Võrus tekkisid alles nüüd esimesed orkestrid. 80. aastaga võrreldes kasvas kollektiivide arv maal kahe-, linnas koguni kolmekordsek. Kuna sadakond kooridest lõpetasid tegevuse vahetult peale alustamist, oli 1891. aastal Eestis ligikaudu 150 orkestrit.
Ülestõusu mahasurumine 1905 detsembris kuulutati Eestimaa kubermangus välja sõjaseisukord- "parunite must nädal"- kuna Tallinna tehaste tööliste õhutusel mindi mõisaid põletama (ehk nn "räägiti läti keelt"). Ühtekokku põletati Harju,- Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal 160 mõisat. Alles 1908´ks aastaks olukord stabiliseerus. Revolutsioonioht oli möödas, venestamise haare nõrgenes. Võis õpetada taas eesti keeles, lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole. Taasalustasid tegevust seltsid ning üleüldise liberaliseerumise käigus asutati ka kirjanduslik- kultuurilisi seltse, nt. "Noor Eesti". Muutus Eesti kultuuri orientatsioon- "olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks". Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni Kuni 1917 aastani õnnestus Venemaal harjutada parlamentarismi. Silmapaistvaimaks poliitikuks kujunes peaminister Stolõpin, kes püüdis ellu viia maareformi vene taluperemehe kujundamiseks
ümber mõtlema. Seckendorff võttis 1.-2. märtsil vastu eestlaste esinduse (Päts, Vilms ja...?) - ainus sõnum, mille eestlased Seckendorffilt sai oli see, et Saksa okupatsioonivõim jääb ajutiseks kuni otsustatakse, mis Eestimaast saab. Tööstuses avaldus allakõik tehaste seiskumises, mida ei saa ainult sakslaste süüks panda - juba 15. ja 17. aastal oli hakatud Eestis asuvaid tööstusi Venemaale ümberseadma. Saksamaa leidis eest üsnagi laostnud tööstuse. Esialgu taasalustasid tööd need ettevõtted, mis olid sakslastele sõjatööstuses tähtsad. Üldkokkuvõttes Eesti tööstuslik potentsiaal langes tunduvalt. 1916. aastal oli tööstustöölisi 60 000, 1918 aastaks oli tööstustöölisi u 10 000. Tuhanded tööstustöölised olid lahkunud Venemaale. Põllumajanduses kõige keerulisem aeg veebr-märts - väeosad liikumisteekonna mööda pidid ise leidma omale toitu. Märtsi teisest poolest hakati
gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste
gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, täiskasvanute koolituse seaduse jne. Nõukogude õigussüsteemis kuulus ka haldusprotsess iseseisva õigusinstituudina haldusõiguse üldossa. Haldusprotsessina käsitleti sisuliselt haldusmenetlust. Selle 21 põhjuseks oli asjaolu, et ideoloogilistel kaalutlustel ei tunnistanud riik põhimõtteliselt halduskohut ja seega ka haldusprotsessiõigust kui iseseisvat õigusharu. Kuna Eesti Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste
annaabi.ee 
