Peaminister nimetab ametisse. Avaliku süüdistuse direktoron kas barrister või solicitor. Ametisse nimetab siseminister. Süüdistajaks on avalik süüdistaja kõigis asjades. 30. Eesti Vabariigi kohtusüsteem kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks võib lugeda Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918.a. määrust "Ajutiste kohtute sisseseadmise üle", mille alusel andis kohtuminister korralduse ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja
Peaminister nimetab ametisse. Avaliku süüdistuse direktor on kas barrister või solicitor. Ametisse nimetab siseminister. Süüdistajaks on avalik süüdistaja kõigis asjades. 30. Eesti Vabariigi kohtusüsteem kahe maailmasõja vahel Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks võib lugeda Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918.a. määrust "Ajutiste kohtute sisseseadmise üle", mille alusel andis kohtuminister korralduse ennerevolutsiooniaegsete Eestis asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks. Vastavalt sellele pidid kõik Eesti Vabariigi piirides asuvad kohtuasutused alustama tööd 2. detsembril 1918.a. Kohtupidamise keeleks sai eesti keel, kuid lubati tarvitada ka teisi keeli, kui kohus ja asjaosalised seda mõistsid. Kohaldatava materiaalõiguse osas oli oluliseimaks aktiks 19. novembril 1918.a. vastu võetud "Ajutised administratiivseadused". Selle akti raames ilmus seadus "Ülemineku aja
aastal, kui Venemaa AV andis Eestile autonoomia. Esialgu jäi ajutiseks piiriks maakondade piir. Selles samas 30. märtsi määruses öeldi, et koostatakse piirikomisjon ja see paneb tulevase piirijoone paika. Komisjon algas oktoobri alguses 1917. tegevust, aga vahele tulid kõikvõimalikud poliitilised sündmused ja jaanuaris 1918 toimus komisjoni laialisaatmine. Saksa okupatsiooniperioodil ei toimunud piiri osas mitte mingisuguseid nihkeid, seetõttu puudus ka vajadus piirikomisjon töö taasalustamiseks. Vastuolud tekkisid juba 1917. a moodustatud piirikomisjonis - vastuolu Valga linna pärast. 1917. a oli Valga linnas eestlasi rohkem kui lätlasi. Mõlemad pooled väitsid, et Valga majandus moodustab ühtse terviku just nende majandusega. Mõlemad pooled tähtsustasid Eesti ja Läti kultuuritööd, mis Valgas tehakse. Ei paistnud vähimatki lootust, et selles osas oleks võimalik saavutada kompromiss. 18
" Milline otsus on lõplik? Euroopa Inimõiguste Kohus osutab Inimõiguste konventsiooni protokolli nr 7 seletuskirjale, kus selgitatakse, et otsus on lõplik, kui see on omandanud res juridicata jõu, st kui otsust ei saa enam muuta, kui rohkem vahendeid selle vaidlustamiseks ei ole või menetlusosalised on ammendanud need vahendid või on lasknud mööda nende kasutamise tähtaja. Erakorralisi vahendeid, milleks võivad olla taotlus menetluse taasalustamiseks või kaebetähtaja pikendamiseks, otsuse lõplikkuse üle otsustamisel arvesse ei võeta. Ne bis in idem- topeltmenetlemise ja karistamise keeld- põhimõtte eesmärk on välistada võimalus, et pärast kohtu tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse isikut üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest, ja kindlustada õigusrahu (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-10-04, p 14).
annaabi.ee 
