Keskendudes esialgu vaid luuletuste teemadele, siis tuleb välja, et kumbi luuletus kaanonisse ei sobi. Eestluse asemel on nende luuletuste teemadeks luule ja selle kustumine. Oma originaalsuse poolest peaksid mõlemad luuletused kaanonisse kuuluma. Kuigi need pole täielikult reeglitele vastavad, ei riiva kumbki silma ega ole üle võlli. Mõlemas luuletuses on oma teatud nüansid, mis teevad need omanäolisteks, olles samal ajal natuke sarnased aga väga erinevad. Alver mängib oma luules taandridadega, teatud read on lehel kaugemale kirjutatud kui teised. Esimeses salmis on taandreaga esimesed ja viimased 2 rida, teises salmis 2 esimest rida tavapäraselt ning ülejäänud taandatud. Kolmandas salmis on ridu taandatud ja mitte võrdselt. Selline kirjapilt tekitab justkui mustri. Kasutatakse korrektselt esisuurtähti ja kirjavahemärke, igas salmis on enam-vähem sama arv ridu, mis vormiliselt sobivad kaanoni standarditega.
kasutada ning ei läheks vaja rohkem kui üks A4 paber, selle jaoks tuleb: (1) kaotada ridade vahed. (2) kaotada taandread kui see on vajalik et suurus oleks võimalikult väike ning mitte üle ühe lehe. (3) kui taandread kaotad siis tee iga lause algus rasvaseks või pane selle ette tärn, muidu sa ei leia seda kiiresti üles. (4) kui materjalis on pildid mida sul vaja läheb siis tee ka need väiksemaks ning aseta need paremale poole (selleks saab taandridadega ruumi teha kui vaja).(5) muuda kirja suurus 6 peale - see on tähtis sest muudab spikri palju väiksemaks (wordis/swriteris kui kiri on 6 peal siis sa seda lugeda ei näe, aga välja printides näeb hästi). 5. seivi oma muudatused (microsoft word failina, kui see seda pole) ning prindi see välja 5. lõika A4 lehelt servad maha ning lõika see nii väikeseks kui võimalik. 6. tunnis spikerdades aseta spikker oma töölehe alla (mitte kotti, taskusse, laua alla, perse alla,
4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest. Taandridadega liialdamine ja taandrea mittekasutamine on mõlemad vead (ülesehitusvead). Ei tohi harjuda kasutama ühe- ja kahelauselisi lõike, sest reeglina need ei õigusta ennast. Lõik on siiski ühe tervikliku mõtte arendus, mis koosneb rohkemast kui ühest või kahest lausest. Nii nagu kirjand peab olema tervik, peab ka lõik, kui kirjandi põhiühik, olema väike omaette tervik. Ühe-kahelauselise lõigu saab sageli liita kas eelmise või järgmise lõiguga, või siis tuleb mõtet hajutada. 7
2) KUI TEEMA ON VALITUD MÕTLEN LÄBI TEEMA IDEE JA PROBLEEMISTIKU 3) KOOSTAN KAVA KÕIKIDEST MÕTETEST JA PROBLEEMIDEST, MIDA MA KIRJANDIS KIRJUTAN JA SINNA LISAN KA KIRJANDUSLIKUD JA ÜHISKONDLIKUD NÄITED 4) MUSTANDIT TULEB KIRJUTADA SÜVENENULT, MITTE PÖÖRATA TÄHELEPANU ÕIGEKIRJALE JA VORMISTAMISELE 5) MUSTANDIT ALUSTAN SISSEJUHATUSEST, KUS TOON VÄLJA PROBLEEMID, MIDA HAKKAN EDASPIDI LAHTI MÕTESTAMA 6) SISU JAGAN KUSKIL 7-8 LÕIGUKS, MILLE ERALDAN SELGELT TAANDRIDADEGA 7) LÕIGU PIKKUS ON UMBES 1/3 LEHEKÜLJEST 8) KUI VÄSIN, SIIS PUHKAN 5-10 MINUTIT 2 9) LÕPUKS KIRJUTAN KOKKUVÕTTE, KUS VÕTAN KÕIK KÄSITLETUD PROBLEEMID JA LÕIGUD KOKKU NING LEIAN LAHENDUSE 10) KUI MUSTAND ON VALMIS LOEN ÜLE KÕIK SÕNAD 11) NÜÜD ANALÜÜSIN KIRJANDIT JÄRGMISTES PUNKTIDES: a. Kas kirjand vastab teemale b
Oluline on, et reporter ei lepiks sellega, et paigutab materjali lihtsalt allikate kaupa üksteise järele. See ei too välja keskseid, olulisi suhteid. Üleminekud Et tekst oleks kergesti loetav, peab ära märkima teksti osade piirid ja osutama, millised on seosed nende vahel. võib osutada üleminekut juhtlõigult teema arendusele, eri alateemade piire, kõnelejate vahetumist jne. Selleks on kaks võttestikku: graafiline ja sisuline. Graafiline võttestik. Piiride osutamine taandridadega. Siin kehtib üks lihtne põhimõte: üks graafiline lõik peaks sisaldama ainult ühe alateema materjali. On kaks sellist reeglit taandridade paigutamiseks: • Parim on märkida iga alateema algus taandreaga ehk teha üks alateema võrdseks ühe graafilise lõiguga. Selline tekst on selge ja kergesti loetav ja see peaks olema põhiline lõigustamisviis. • Autor võib teha ühe alateema mitmeks graafiliseks lõiguks. Alateema arendus peab
annaabi.ee 
