kus vaenlasi kõige rohkem oli. Sõda oli edukas. Tagasi tulles kohtasid nad vanamoori, kes istus katla juures. Kalevipoeg pidi Alevipojaga, Olevipojaga ja Sulevipojaga seda katelt valvama, kuid üks härjapõlvlane sõi kogu söögi iga öö ära. Selles oli Sarvik- taadi käsi mängus. Kalevipoeg rändas veel korra allilma. Sarvik- taat saatis talle põrgulised kaela, aga kangelane sai neist jagu. Sarvik- taat pidi Kalevipojaga kahekesi võitlema. Kalevipoeg sai Sarvik- taadist võitu ning sidus ta vööga kinni. Nüüd hakkas maal jälle õnnelik rahuaeg. Korraldati pidu, mille ajal astus tuppa Lapu tark Varrak ning nõudis Kalevi tarka raamatut. Ta sai oma tahtmise. Ühel päeval tulid jälle kullerid sõjakuulutustega. Kalevipoeg hakkas sõjaks valmistuma, mattis kõik varanduse ära. Mitmed lahingud võideti, kuid raudmeeste sõjariistad olid ka palju kahju teinud. Lahinguväljal leidsid otsa ka Sulevipoeg ja Alevipoeg. Kalevipoeg
Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald) "Tuisk" segakoorile (Juhan Viiding) 1987
1996 ,,Kersti õhtulaul" flöödile, op 59 1999 ,,Alfa ja oomega. Universumi sünd" tsellole, op 70 2000 ,,Kassari linnulaul" / ,,Onu Urmas käis kalal" klaverile 2000 ,,Täielik kuuvarjutus" kitarrile 2004 ,,Aquarius" klaverile Vokaal-ja koorimuusika: ,,Kui armsast jõulupuu nüüd hiilgab" ,,Üle kodumäe" ,,Mõtelda on mõnus" ,,Eesti vobla forell" (popurrii tuntud lauludest) 1982 ,,Noorus" 1983 Sõnalis-muusikaline põimik ,,Krõll", op. 2 1984 ,,Laul eidest ja taadist" 1985 ,,See kauge hääl" 1986 4 etüüdi, op 8 1986 ,,Tere, hommik" 1986 ,,Tuisk" 1987 ,,Vaba-armastus", op. 12 1987 Triptühhon, op. 13 1987 Poeem ,,Veendumus", op 14 1987 ,,Jõulupalve" 1988 Kantaat ,,Ühe valguse sees", op. 15 1988 Kantaat Päikesele ,,Ave Sol", op. 16 1988 ,,Gloria Patri", op 17 1988 Vigala hümn 1988 ,,Laul sõnnikust" 1988 Kaanon ,,Dona nobis pacem" 20 1989 ,,Taaveti kiituslaul", op 19
Ema tuli ja nad läksid koju. Kuuseehted. Käes on jõulud ja Pille-Riin tahtis kuusele ehteid panna. Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille - Riin sellest aru. Iko Maran Londiste, õige nimega Vant See raamat on üks minu parimaid leide. Tiia Toomet Lapikirja ja lastekirja Joonistanud Vive Tolli Raamat räägib meile jutu Eidest ja Taadist, kes elasid nii ammu, et kõige vanemad muinasjutudki ei mäleta sellest midagi.Laias maailmas elasid üksnes Eit , Taat ja lammas. Eit laenas endale tulevikust kangasteljed, pügas lambalt villa maha ja hakkas kuduma. Kui lõng kedratud, hakkas ta segama värvileemi-loojangutaevast võttis roosat, päikesekiirelt kollast, äikesepilvest sinist jne. Kui kerahunnikud valmis, istus eit kangastelgede taha. Päevad veeresid ja nädalad möödusid ning valmisid vaibad vaipade
skandinaavlasteks. Levinud hobiks on kalastamine. Õhtu saabudes lennutati tamiili nii üle saja meetri kõrgustelt kaljudelt alla ookeaniavarustesse kui ka lausa Porto südalinnas Douro jõe voogudesse. Ning pimeduse saabudes ääristas kesklinnast läbi voolava jõe kallast kohati isegi kalameestest tekitatud elav müür. Kui meil tuleb sõnaga "kalamees" silme ette pilt jääl või jõekaldal kössitavast vanemast taadist, kummisäärikutest, parkunud nahast, ajamata habemest ning saagina nirudest kiludest või rääbistest, siis Portugalis olid kalamehed reeglina nooremapoolsed ning välja tõmmati keskmiselt ligi poolemeetriseid ja veidi suuremaidki rammusaid iludusi. 183 Portugalis kõneldakse hea meelega inglise keelt või vähemalt üritatakse seda teha, vastupidi
268 laseb mehe mind saatma tulla. Siis hakkas ta jutustama oma mehest ja sugulastest jõge mööda allapoole ja sugulastest jõge mööda ülespoole ja sellest, kui palju paremini nad olid enne elanud ja kui suur viga see oli olnud, et nad olid meie linna elama tulnud, selle asemel, et endfst viisi edasi elada -- ja nii edasi ja nii edasi, kuni ma hakkasin kartma, et mina olin teinud vea, kui tulin tema juurde, et teada saada, mis linnas oli uudist. Aga viimaks hakkas ta rääkima mu taadist ja mõrtsukast; siis lasksin teda hea .meelega edasi jahvatada. Ta rääkis, kuidas mina ja Tom-Sawyer leidsime kaksteist-tuhat dollarit (tema jutu järgi küll kakskümmend tuhat); jutustas kõik mu taadist ja missugune hukka-läinud inimene ta oli ja kui hukkaläinud mina olin. Lõpuks ta jõudis selleni, kuidas mind oli tapetud. Ma siis küsisin: «Kes ta tappis? Me oleme Hookerville'is neist asjust palju kuulnud, aga me ei tea, kes tappis Huck Finni.»
annaabi.ee 
