Võõrsõnad 1. defekt viga 2. tüüpiline tavaline 3. diskett väike magnet ketas 4. termos mahuti vedeliku temperatuuri hoidmiseks 5. tenor kõrge meeshääl 6. detsimeeter mõõtühik 7. tekstiil kudum 8. daatum kalendrikuu 9. debatt vaidlus 10. talent anne 11. talisman õnne toov ese 12. troopika palavvööde 13. detektiiv salapolitsei 14. deudorant lõhnaneutraliseerija 15. deklameerima etlema 16. detail üksik asi 17. termin oskussõna 18. depoo rongide hoiukot 19. trauma tõsine kahjustus 20. turniir võistlus 21. dekoreerima kaunistama 22. trüvel komm 23. tualett riietus ese või hügieeniruum
"Mida annab paljurahvuseline riik ? " Meie uksetaga on suur ja lai maailm, mis on jagatud riikideks. Riikide peamiseks koostisosaks on selle rahvas. Suurel riigil rohkem, viksel riigil vhem. Milliseid eeliseid ja puuduseid annab paljurahvuselisus ? Mina, tavaline eestlane, kes on elanud oma rikest elu alles 18 aastat, ei ole veel ninud oma silmaga maailma selle ties avaruses. Seetttu olen nii mina, kui paljud minuvanuselised noored kinni maailma musternidises. Ma vin rkida USAst, kui paljurahvuselisest riigist ja nii elda kikide vimaluste maast ja tuua siia krvale vrdluseks oma kodumaa Eesti. Mida rohkem rahvast on riigis, seda mitmeklgsem on riik, kuna inimesed on nii erinevad. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem vetakse kuulda rahva sna. Niteks kui eestlased hakkaksid vitlema narkootikumide vastu maailmas, siis ei oleks see pooltki nii mjuvimas, kui seda teeksid ameeriklased....
Präsens - olevik 1. Du ja Er,Sie,Es ja Ihr pöördes tuleb lisada pöördelõpu ja tüve vahele -e, kui tüvi lõppeb –d, -t, -m või –n tähega: Ich arbeite Du arbeitest Er arbeitet Wir arbeiten Ihr arbeitet Sie arbeiten Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: antworten; arbeiten; atmen; beobachten; bilden; bitten; finden; gründen; heiraten; mieten; öfnen; rechnen; reden; retten; trocknen; warten; zeichnen (Erandid on tegusõnad, milles on lm, ln, rm ja rn. Nt. Lernen; qualmen jne.) 2. Du pöördes ei panda pöördelõppu –s tähte, kui seal on –s, -ß, -x või –z: Du tanzt, du mixt, du grüßt Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: beweisen; heizen, mixen, reisen, reißen, reizen, sich setzen, sitzen, tanzen, heißen, faulenzen, grüßen, rasen jne. 3. Ich pöördes, lükatakse –e välja, kui pöördelõpus on –eln: Ich hand(e)le, ich samm(e)le, ich büg(e)le Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: goo...
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H...
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonom...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
annaabi.ee 
