vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna). Tuletamine võib toimuda ka alussõnata, sel juhul liitub liide deskriptiivsele tüvele vm kinnistüvele. Tuletusahel, sõnapere. 22. TULETIS on liite abil moodustatud sõna. Koosneb juurtüvest ja ühest v mitmest tuletusliitest. Tuletisi on igas sõnaliigis ja neid nim vastavalt sõnaliigile nimisõnatuletis, verbituletis jne. Tuletis võib olla samast v teisest sõnaliigist kui alussõna. Tähendus põhineb tavaliselt alussõna tähendusel. Alussõna + liide = derivatiivne tähendus. Nt.: saare-stik, lõpe-ta-ma jne. 23. TULETUSLIIDE on eesti keeles tüüpiliselt sufiks e järelliide, mis liitub
sulguma, tõus mõõn. Samuti kuuluvad siia põhjuse-tagajärje suhte alusel eristuvad vastandused, nt kaotama leidma. Neljas seos on ühildumatus selline on seos, mis puudutab üksteisega seotud suletud sõnaridu, mille naaberliikmed välistavad üksteist, nt jaanuar, veebruar, märts ... detsember; põhi lõuna ida lääs. 21. Sõnapered ja sõnaväljad. Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel. Sõnapere keskmes on kõigile pereliikmetele ühine morfoloogiline element, tüvimorfeem, mida nimetatakse etümoniks. Selliseks ühiselemendiks on sageli verbi-, adjektiivi- või substantiivitüvi, mis on andnud keeles hulga tuletisi. Sõnapere on üks keele sõnavara grupeerimise viise. Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose minetada (seos muutub läbipaistmatuks), ehkki tegemist on algselt samatüveliste sõnadega, nt maa maadlema)
• Põhimõtteliselt saab suurt osa keele sõnavarast erineva põhjalikkusastmega hierarhiliselt liigitada. Tähendushierarhia näide Meronüümia Üks tähendushierarhia erinähtusi on meronüümiasuhe, mis kajastab reaalses maailmas kokku kuuluvate üksuste vahelist osa-terviku suhet, nt. Sõnapered • Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel; keskmes etümon. • Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose minetada (seos muutub läbipaistmatuks). • Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult teatud sõnaperesse kuuluvaks. Rahvaetümoloogia Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt. helikopter tegelik päritolu kr. helix ’keere, spiraal’ + pteron ’tiib; lend’;
kui selline on laen soome keelest). Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere? Taara on seega jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Pita. Uku Masing selle küsimusega ei tegelnud, sest ta võttis antuna Taarapita täheduse `Taara avita'; selle võimaluse jätsin juba uurimuse alguses kõrvale. Lennart Meri on arvamusega, et Taarapita tähendab `Taara pikset', tõele üsna lähedale jõudnud. Siin peitubki võti pita tähenduse seletamiseks pita võib tähendada suurt. Seda tuleb
annaabi.ee 
