Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadata, kui tead näitlejaid
,,Nimed marmortahvlil" ,,Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002 aastal. Film põhineb Albert Kivikase romaani ainetel ,,Nimed marmortahvlil". Antud film loob kaasakiskuva pildi ajast, kus paljud koolipoisid otse koolist oma riigi iseseisvuse eest võtlema asusid. Film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes
tema julgus filmi lõpus, rääkida tõtt ja mitte alluda käsule, mis tema arvates polnud õige ja õigustatud. Filmis oli ka realistlikke, tumedamaid hetki. Surmastseenid ja võitlemine elu nimel. 1944 oli tasukaalukas ja realistlik, surmastseenid polnud pikaks ja pisaraterohkeks venitatud, nagu paljude sõjafilmide puhul kipub juhtuma. Surm oli kiire ja ootamatu. Lahingustseenid olid lihtsad ja jätsid realistliku mulje. 1944 on sõjafilm, mis näitab sõda just sellisena nagu see on. Film iseloomustab realistlikult seda aega, sõda ja inimeste läbielamisi ning muutusi, mis inimestes toimusid. Ei olnud vahet, kummas armees sõdur võitles, teada oli tõsiasi, et vastaseks võib olla vend, sõber, sugulane, tuttav - teine eestlane.
Kino, 2002, 8/9, lk42) Elmo nõustub Anne Reemanni väitega. On suur vahe, kas õpetaja annab teatrikoolis tunde või on ise kursuse vastu võtnud. ( Kalju Orro, vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 42) Kursusel oli 8 tüdrukut ja 7 poissi. Mõnigi neist oli varem tegelenud kooliteatriga. Aga see ei olnud mõõdupuud, mille järgi nad lavakooli valiti. ( Reet Neimar, Alustajad ei ole algajad, Teater.Muusika.Kino, 2002, 06, lk24-37) 2. ,,Nimed marmortahvlil" See on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002. aastal. Zanr on draama, filmi kestus on 90 minuti. Enamus filmivõtteid toimusid ajaloolistest paikades; Võrtsjärve, Rannu ja Sangaste ümbruses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film)) Nüganen on ise öelnud, et film oli tema jaoks tõeline väljakutse. ( Linnar Priimägi ,,Nimed marmortahvlil. Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt. Võtted kestsid 50 päeva
realismist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastel taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, millest järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Miks olid keelatud A. Kivikase teos ''Nimed marmortahvlil'', T. Lutsu film ''Noored kotkad'' jt autorid. ''Nimed marmortahvlil'' - kuna see rääkis vabadussõjast? ''Noored kotkad'' - Eesti esimene sõjafilm kujutab noori mehi, kes linnast ja maalt läksid võitlema äsja loodud Eesti Vabariigi eest. 20. 1) Julgeolekuriskid ja -poliitika. Eesti kodanikud rahvusvahelistes missioonides. (https://www.riigiteataja.ee/akt/72805 , http://www.mil.ee/et/operatsioonid/operatsioonid-alates- 1995) Julgeolekuriskid ja -poliitika Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus
annaabi.ee 
