Alkmeoniidide soost. Ateena impeeriumi looja, tema ajal (460-429) ehitati välja Akropolisel Parthenon. Populist, Sparta vastane. Sõda Kreekas ja Egiptuses. Ateena toetas Pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, said 455 lüüa. Kalliase rahu. 449 lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel Ateena mereliit - loodi 478 Delose (Ateena) liit - Egeuse mere äärsete ioonia linnriikide liit võitluseks Pärsia vastu. Liidu keskus ja liidukassa asupaik Apolloni pühamus Delosel. Liidukassat juhtis synedrion. Maks rahas - foros või pandi välja laevad. Kimoni juhtimisel saavutati edu. 450 liidukassa Ateenasse. Ateena domineerimine, liitlaslinnades aristokraatia vastuseis, kuna Ateena toetas demokraatlikke süsteeme liitlaslinnades. Periklese positsioon Ateenas - 30 a võimul, hiilgav kõnemees, õpetaja Anaxagoras, naine Aspasia - endine Mileetose hetäär. Kujur Pheidas sõber. Rahvakoosolekute autoriteedi tugevdamine. Riigipalk ametnikele. Imperialistlik välispoliitika. Sparta-vaenulik
liit ja Sparta: Aitoolia liit Kesk-Kreekas tõusis eriti esile galaatide sissetungi ajal, mil kaitses sissetungijate eest Delfi pühamut. Aitoolia liidust kujunes hästi-korraldatud liitriik, mis hõlmas suurt osa Kesk-Kreekast. Ka Delfi oli aitoollaste võimu all. Kõrgem liidus võim kuulus rahvakoosolekule (synodos), mis käis koos kaks korda aastas Apolloni pühamus Thermoses; koosolekute vaheajal juhtis liitu liikmete esindajate nõukogu (synedrion) ja mõnekümneliikmeline täidesaatev kolleegium (apokleedid); liiduväge juhtis üheks aastaks valitud strateeg. Välispoliitiliselt oli Aitoolia liit enamasti teravalt Makedoonia- vastane, kuid samal ajal vaenus ka Ahhaia liiduga. Ahhaia liit keskusega Peloponnesose põhjaosas tõusis esile eriti III sajandi teisel poolel, kui selle eesotsas seisis Aratos (liidu strateeg 243 213 vaheaegadega). Liitu kuulus ka Korintos
43 laevastiku puudusel raskendatud, puutumata. Rahutingimuste kohaselt loobus Ateena oma mereliidust ja loovutas Makedooniale valdused Musta mere väinades. 338/7. a. talvel kutsus Philippos Korintosesse kokku Kreeka riikide esindajad. Sellel nn Korintose kongressil kuuluti taas välja ülekreekaline rahu, moodustati liit eesotsas riikide esindajatekoguga (synedrion) ja valiti Philippos liidu hegemooniks. Ainsa tähtsama riigina jäi kongressilt ja liidust kõrvale Sparta. Philippos seadis Korintose akropolile (Akrokorintosele) ka oma garnisoni, kuid ei seganud ennast riikide siseasjadesse. Tema hegemoonia oli seega võrreldav Sparta ülemvõimuga mõnikümmend aastat varem; ta kasutas seda isegi pehmemalt kui spartalased. Sellegipoolest oli Kreeka nüüd kindlalt makedoonia kuninga kontrolli all. Peagi Korintoses kokku kutsutud uus
Ateena välispoliitika 478 pandi algus Ateena mereliidule. See sai alguse sellest, et Ioonia linnad ei tahtnud olla spartalaste alluvuses. Pausanias, Sparta lahingujuht, käitus ioonlastega üleolevalt ja Ioonia linnad pakkusid oma liitu Ateenale, kes olid ka ioonlased. Aristeides tuli tagasi ja tema eestvedamisel moodustati Delose liit. See oli Egeuse mere äärsete linnade võitlusliit Pärsia vastu. Delose saarel on üks ühispühamu ja see oli keset merd, ühendades ioonlasi üleüliselt. Synedrion- nõukogu käis seal koos. Liitlased kohustusid ühiselt võitlema. Nad võisid valida, kas nad panevad välja laevu, mis oli kallis; või maksavad andamit foros ühisesse liidukassasse Delose saarel. See ei olnud eriti kurnav. Suur osa liitlastest maksid. Kolm suurt saareriiki panid vaid laevu välja. Ehk liitlased maksid raha ja Ateena ehitas laevu endale. Jõuvahekord muutus Ateena kasuks. Nad
annaabi.ee 
