Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM................................................................4 OMAILMA KONTSEPTSIOON....................................................................................... 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL....................... 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON.........................................................................................7 ELUILMA JA OMAILMA KATTUVUS.......................................................................... 8 KOKKUVÕTE.
on keelt samastatud mõistusega või peetud teda mõistuse allikaks. Aga see definitsioon pole ammendav. ,,Mõistus" on tema arvates liiga ebatäpne termin inimese määratlemiseks. See on ainult osa terviku asemel. Mõistete keele kõrval on olemas emotsioonide keel, loogilise ja teadusliku keele kõrval on olemas poeetiliste kujundite keel. Keel ei väljenda eelkõige mitte mõtteid ja ideid, vaid tundeid ja erutusseisundeid (Cassirer, 1999, lk.47). Cassireri arvates on inimene pigem animal symbolicum, sest ta loob sümboleid ja kasutab neid. Sümbolid organiseerivad teadvust, struktureerivad seda teatud sümboolsetele vormidele vastavalt.Sümboliseerimisvõime on suunatud tulevikku, see annab inimesele võimaluse oma maailma pidevalt ümber kujundada ja luua. Mis on inimene 8 3. Erinevused inimliku ja loomse maailma vahel. Defineerides inimest animal symbolicum'ina, peaks seda definitsiooni arendama, täpsustama
Seepärast me ei tohiks ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 12 liigitada ja üldistada inimest näiteks sõnadega Homo Visibilis või ka kuidagi teisiti analoogselt. Ja kui öeldakse näiteks Homo Consumens (ostlev inimene) või Homo Ludum (mängiv inimene), siis võtkem seda kui mingi nähtuse selgitust, mitte kui üldistust Inimese kohta. Cassirer'ilt jääb kumama selline Animal Symbolicum'i idealiseerimispüüd, ja ühtlasi sellise sümboliseerimisvõimelise inimese ülistamine. Kuid taoline sügavalt ja tõsiseltvõetav sümboolne mõtlemine võib viia inimese n.ö. rappa ja tal tuleb võtta ette kas Seevaldi, Jämejala või Raja tänava tee. Hästi kirjeldab André Trinity oma filmikogemust Coca-Cola Plazas. Ta kirjeldab nähtut: ,,Film ,,Memento" räägib põhimõtteliselt sellest, kui valesti võib sümboolset
Cassirer lähtub Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese enda loov tegevus, et inimteadvus osaleb aktiivselt maailma tunnetamise protsessis. Olulisel kohal on ka ,,vormi" mõiste meelelisuse vormid on inimtunnetuse vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse. Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929). Selle põhitees inimesed on eeskätt sümboleid loovad ja kasutavad loomad (animal symbolicum).Kõik inimese kultuurilised saavutused: ·keel, ·religioon, ·müüt · teadus, ·kunst, · poliitika kõik on unikaalsed osad inimese evolutsioonilisest arengust ja nad on aidanud meil kogeda ja mõista maailma. Sümbolid organiseerivad inimese teadvust, struktureerivad seda vastavalt sümboolsetele vormidele. Inimkultuur moodustub erinevatest sümboolsetest struktuuridest e vormidest (keel, mütoloogia, religioon jne), mis on loova inimvaimu väljendusteks.
annaabi.ee 
