2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus,
perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel. Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust (legaalne/illegaalne; professionaalsus, vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10 3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv. Rv tööjaotus => efektiivsus + lõputu
Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, varad kuuluvad ettevõtetele, mitte juhile Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid Universaalsed reeglid, formaalsuse olulisuse kasv Domineerimine teadmiste ja kompetentsi alusel Kapitalismi põhiüübid: Ratsionaalne kapitalism, poliitiline kapitalism, traditsiooniline kapitalism Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus,
baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ arengumaadesse) arengumaadesse) Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195 3
Sitt författarskap bedrev Werwing som förströelse och tidsfördriv. Han skrev vers på svenska, franska, italienska, spanska och tyska. Även om Werwing var en amatördiktare så var hans vers klar, enkel och lättflytande (Den galanta stilen?- klarare formuleringar). Han diktade all slags lyrik, från psalmer och patriotiska sånger till dryckesvisor och lättsinniga pièces fugitives. Han översatte också utländska arbeten. Jesper Swedberg redigerade och diktade texter till 1695 års Psalmbok. Dess psalmbok innehåller inget register som anger vilka psalmer författarna skrivit och inga noteringar vid respektive psalm heller. Swedberg gav först ut en egen utgåva med psalmer 1694 som refuserades i stora drag. Den förkastades och omarbetades på grund av barockdiktens för hög stil samt vissa teologiska anledningar. Nya psalmer var enklare Pietism är en väckelserörelse som uppstod inom tysk lutherdom under sent 1600-tal