M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu vürstitar Rogneda Rogvolodovna . Jaroslav oli Norra kuningate Olaf Püha ning Harald Hårdråde äi ja Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast
Rahvale halb enne sõjakäik nurjuski. Igor sattus polovetside juurde vangi, hävitati linn ja võeti naisi. Igor on polovetside Khaani Kontsaki juures. Khaan Kontsak tahab teha kokkulepet liit, elamine, sõjaväepealiku koht. Igor tahab ikka ära minna ja äraandja aitab põgeneda. Igor jääb ellu, saab kokku naisega. Eepos lõpeb rahva piduliku tervitusega 3 Novgorodi - Severski vürst Igor Svjatoslavits alustas koos poja, venna ja vennapojaga retke polovetside vastu. Nad kaotasid lahingu ja vangi sattus korraga 4 vürsti. Igoril õnnestus khaan Kotsaki käest põgeneda. Peagi aga abiellus ta khaani tütrega ja vürst Igorist ning khaanist said liitlased. Igor tavatseb korrata lauset: ,,Venemaa peab jääma ühtseks!" Peategelased Igor Svjatovit - Igor oli loos rohkem hea kui halb, kuid halvad olid ta teod, kuna need ajendasid feodaalse keskkonna eelarvamused, valitseva klassi ideoloogia
Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said
Vm linnade ema- Kiiev. 911- kaubaleping Bütsantsiga. Rjuriku poeg Igor tuli võimule (daatumid ta elust ei klapi). 903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??). Poeg Svjatoslav kelle eest valitses ema Olga, kes ristiti (sai pühakuks).--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav 4 972 langes petseenidega sõdides 980-1015 valitses Vladimir Svjatoslavits (4lugu) = lugu dünastia võimuletulekust. Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas. Vene nimede süsteem (Fjodor Uspenski) : Ivan Ivanovits- auväärne Ivanov- ametlik Ivan- semude vahel Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile
annaabi.ee 
