populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2. ja 4. löögile, mis tekitab svingile iseloomuliku offbeatilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Lõpp Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=oTtbolLu Kasutatud kirjandus www.et.wikipedia.7val.com/wiki/Sving www.et.wikipedia.org/wiki/Sving www.en.wikipedia.org/wiki/Swing_music www.annaabi.com/Jazzmuusikam4544.html 9. klassi muusikaõpetuse õpik
SVING Rasmus ja Eerik MIS ON SVING? Sving, ka svingmuusika (swing, swing music) on džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New Yorgis Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal (1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih
välja arranzeerimispõhimõtted suurele koosseisule. Pillide jagunemine sektsioonidesse võimaldas neid omamoodi tämbriliselt vastandada. Saksofonide ja vaskpillide rühma ,,vestlus" meenutas afroameerikalisust muusikast tuntud eeslaulja ja koori dialoogi. Rütmigrupi hooleks jäi svingilikult õõtsuva pulsi hoidmine. Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult. Svingis sulasid ühte kaks tendentsi- orkestraalne ja solistlik. Solisti pillitämber kõlas bigbändi toetusel säravamalt kui kunagi varem, seetõttu kerki 1930. aastatel esile ka palju suurepäraseid instrumentaliste. Orkestrijuhid valdasid nii pillimängu, kompositsiooni- kui ka arranzeerimistehnikat.
Third level Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid. bigbänfi toetusel säravamaks Vajadus suuremate ja kui kunagi varem, seetõttu võimsamate kõlajõuga kerkis 1930. aastatel esile orkestrite järgi kujunesid palju suurepäraseid svingiajastul välja täiesti uut instrumentaliste.
Dzäss levis alkoholikeelu tagajärjel. JAZZ Algselt mängiti seda ainult bordellides. Üks kuulsamaid dzässmuusika vilelejaid oli Louis Armstrong. Louis Armstrong What A Wonderful World http://www.youtube.com/watch?v=m5TwT69i1lU Koos Armstrongiga, oli ka Bix Beiderbecke üks kuulsatest dzässi vilelejatest, kes paraku suri väga noorelt(28.aastaselt). Dzässmuusika stiil, mis sai SVING alguse 1930. aastatel. Svingis võib kuulda klarnetit, saksofoni, Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie.
näitega mustlasdzässis, lisaks veel Reinhardt`i looga, pidasin seda vajalikuks. Kuulates lugu ,,Minor Swing", selgub, et peamiseks erinevuseks svingil ja mustlasdzässil on viiuli kasutamine. See annab muusikasse mustlastele omaseid jooni, mida tavalises dzässis ei leidu. Lisaks jääb kohe kõrva eriliselt suur virtuoossus, mis siiski ei puudu ka svingist. Lisaks mängitakse viiulil ohtralt glissandosi, mida leidub ka svingis, kuid seal mängib seda enamasti mõni puhkpill. Mustlasdzäss on svingist kergem ja õhulisem, kuna svingmuusikat mängitakse enamasti svingorkestrites. Samas lisab kergust hämmastavalt ilus ja kerge kitarrimäng. 20 Mustlasmuusikud on ühed vähestest, kes põiminud oma rahvamuusikat niisuguste maailmas levinud ja omapäraste stiilidega, nagu seda on dzäss ja punk, saades nende stiilide sulatamisel
annaabi.ee 
