· Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus · Ristisõdijad tulevad eestisse. Lembitu laseb oma rahvast ristida. · Sõdurid viivad Meelise ära
rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220 Taanlaste ja sakslaste kemplemisest jäi kõrvale Läänemaa ning seda otsustas ära kasutada Rootsi kuningas Johan I Sverkersson. Tema huvi Läänemere idarahvaste ristimise vastu oli suur ja nüüd võetigi ette ka ristisõda eestlaste vastu. 1220. aasta kevadsuvel maabus kuningas koos oma hertsogitega (jarlid) Lihula linnuse all. Koheselt alustati ristimise ja kirikute ehitusega. Sakslased polnud küll rahul rootslaste tegevusega, kuid vaenuvõitlust nende vastu siiski ei alustatud. Kuningas lahkus Läänemaalt oma vägedega ja jättis Lihulasse vaid 500-mehelise garnisoni
23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooürikutesse ilmub Lihula 1211.a. seoses eestlaste võitlusega Saksa-Taani- Rootsi vallutuste vastu. 1220.a. vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 08.august 1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse. 1234-1251 oli Lihula Saare- Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus koos linnuse juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat
Isikud Piiskop Albert- Läti piiskop, kes alustas vallutusõda aastal 1200, ta saabus 23 laeva ja 500 mehega Väina jõe äärde esimesele sõjaretkele Kaupo- liivlaste vanem, kes lasi end ristida ja suri Madisepäeva lahingus Lembitu- Sakala vanem, Madisepäeva lahingu peaorganisaator ning ta langes lahingus Valdemar II- Taani kuningas, kelle eestvedamisel jõudsid taanlased 1219 tänapäeva Tallinna alla sadamasse Johan I (ka Johan Sverkersson)- rootsi lapskuningas, kes 1220. a tungis Laane-eestisse koos sojavaega Aleksander Nevski- Jäälahingus venelaste juht Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister jüriöö ülestõusu ajal (surus eestlaste ülestõusu maha) Mõisted Ristisõda- sõda, mille eesmärgiks on ristiusu levitamine või kaitsmine (seda saab algatada paavst) Läti Henriku Liivimaa kroonika- see oli kirjutatud ladina keeles, tõenäoliselt ajavahemikus 1224-1227
Taanlased, sakslased ja slaavlased asusid pealetungile ja lõid eestlased põgenema. Taani pärimustes on sellega seotud legend taevast alla langenud lipust, millest julgust saanud taanlased saavutanudki võidu. Eestlased kaotasid lahingu ja kõik Tallinna tagasivõitmise püüded järgnevalt ebaõnnestusid. 22. Võitlus rootslastega. 1220. a. kevadel või suvel saabus Eestisse ka Rootsi vägi, mille eesotsas oli kuningas Johan I Sverkersson. Asuti Lihula linnusesse, mis oli ettenähtud piiskop Hermanni residentsiks. Ka rootslased asusid ristima ümberkaudseid külasid ja kirikuid ehitama. Alustati ka Tallinnaga sõbralikke läbirääkimisi. Vahepeal jõudsid Lihulasse sakslased, kes teatasid, et Läänemaa on juba ristitud ja Allub Riiale. Rootslased läksid kodumaale tagasi, kuid Lihulasse jäeti u. 500- meheline garnison. 8. augustil 1220. saabusid saarlased koos läänlastega Lihulat tagasi vallutama, see
annaabi.ee 
