sealhulga omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka aastail 19061907 VSDTP Bakuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis. Stalin oli 1908. aastal Bakuu vanglas koos menseviku Andrei Võsinskiga. Peale vabanemist oli Peterburis bolsevike ajalehe Pravda toimetaja, peale vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesseja VSDTP KK Vene büroosse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele sotsiaaldemokraatidele (Lenin jne), kes kavandasid maailmarevolutsiooni, samal ajal kui Venemaal tegutsevad sotsiaaldemokraadid keskendusid Venemaal toimuvale. 1913
See leidis aset 23. veebruaril 1913. Tänu tema suurele põgeneja-kuulsusele sai talle võimude poolt osaks erikohtlemine. Ta saadeti asumisele nii kaugele põhja kui üldse võimalik, nii kaugele, et ta uskus end olevat kadunud. Kõigepealt oli rongiteekonna pikkuseks 4000 km ning seejärel võttis aerulaev Jenissei jõel kursi otse põhja, et sõita veel 2000 km. Peagi saadeti ta veelgi kaugemale põhja poole, kuhu pääses vaid koerte ja saaniga. Asumisel oli ta koos Sverdloviga, kuid ei talunud viimast. Ühesõnaga Stalin viibis 1902.-st kuni 1912.aastani seitsmel korral vangis. 1. augustil 1914.a algas sõda. Stalin hoidus sõjast kõrvale ning keeldus sõjaväkke minemast, jahilkäik ja kalastamine olid paremad kui kaevikuelu. Tegelikult muutis osaliselt halvatud vasak käsi ta sõjaväe jaoks kõlbmatuks. Stalin poliitikas 16. märtsil 1917.a loobus tsaar Nikolai II troonist. Niipea kui uudis 25. märtsil 1917.a.
sealhulgas omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis. Ta oli samal ajal ka aastail 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDTP IV kongressi saadik Stockholmis. Satlin vahistati korduvalt. Ta oli 1908. aastal Bakuu vanglas, koos menseviku Andrei Võsinskiga. Peale vabanemist oli ta Peterburis bolsevike ajalehe Pravda toimetaja. Peale vahistamist viibis ta administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesse ja VSDTP Keskkomitee Vene büroosse. Tema osa Oktoobripöörde ettevalmistamises oli marginaalne, põhifiguurid olid Vladimir Uljanov ja Lev Trotski jt. 2.4 Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui
Esialgu toimusid erinevates paikades, üksteisest lahus, enamlaste ettepanekul võttis TSSN saadikute kongress vastu otsuse teha talurahva kongressile otsuse ühinemiseks, moodustus uus ja keerulisem asutus- 3. ülevenemaaline tööliste ja soldatite ja talurahva saadikute kongress. Võeti vastu Sverdlovi poolt ette loetud Töötava ja Ekspluateeritava Rahva Õiguste Deklaratsiooni, otsustas hakata välja töötama NV põhiseadust, moodustati põhiseaduse komisjon eesotsas Sverdloviga, lisaks toimus ka KTK ümbervalimine. Uus KTK hakkas koosnema 350 liikmest, KTK esimeheks jäi jätkuvalt Sverdlov. Põhiseaduse välja töötamine nõudis natuke aega, võeti vastu 1918 suvel, 10.juulil, kui toimus ühendatud nõukogude kongressi järjekordne istung. 5.nõuk kongressil 1918 kiideti heaks põhiseadus, millega pandi paika ka lõpuks riigi nimi. Nüüd Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. VNFSV. Pandi paika Vm föderatiivne ülesehitus, pidi saama
annaabi.ee 
