Eriti meeldisid mulle loomad ning vanemad on mind nendega ra hellitanud. Ma tegelesingi philise aja loomadega. Ma abiellusin vara ja nnelikult. Meil oli palju loomi ja nendest lemmik oli mulle must ja suur kass. Ainult mina toidsin teda ja ta oli minusse kiindunud. Ajapikku muutusin pev-pevalt tujukamaks ja ma ei valinud enam snu oma naisega rkides, kitusin loomadega ebaviisakamalt, ainult must kass Pluto pses sellest. Ajapikku mu haigus svenes sest millist haigust saakski Alkoholiga vrrelda. Ning plutogi sai vahest tunda mu pahura tuju tagajrgi. hel htul haarasin kassist kinni , aga ta kriimustas mind ja raevunult likasin talt sulenoaga silma peast vlja. Ma ei tundnud ennast enam ra ja kasski aegamisi toibus. Nd li minus vlja pikpisuse vaim. hel hommikul sidusin ma Pluto kaela mber nri ja viisin ta ue ning poosin ta he oksa klge les. Samaml sel puhkes mu majas tulekahju ja vaevu psesin majast minema
ohtlik, ta hoopis hvitab telist kunsti ja kultuuri ning nestab hiskonna vrtusi. sna varsti prast tnapeva mistes reklaami sndi 19.sajandi lpul hakkasid kirjanduskriitikud rkima reklaamist kui kultuuri nestajast ja parasiidist. Kultuuri all mtlesid nad krgkultuuri (kirjandust, ooperit, maalikunsti, balletti), millel kriitikute arvates oleks pidanud olema ainupositsioon inimese kujutamisel, temast lugude jutustamisel, talle unistuste ja fantaasiate pakkumisel. Kriitikute pessimism ha svenes 20. sajandi jrgmistel kmnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema massitstus- ja kultuur: kino ja Hollywoodi filmitstus, odavate ajaviiteromaanide kirjastamine, raadio, popmuusika- ja plaaditstus ning televisioon. Need pakkusid reklaamitstusele uusi vimalusi: filmistaaride ja poplaulude kasutamist reklaamides vi televisioonis liikuva pildi, heli ja sna kombinatsioonis senisest palju mjuvamalt reklaamisnumi esitamist jms. 20. sajandi esimese poole lppu jb
Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele
kekirjaga kirjutatud Vikerkaar.Selle kohale kujutus korraks vaeset kelluke ja andis mahedal toonil mrku uue meili saabumisest.Ervin mhatas,tmbas vrviliste mbrike paki enda ette ning viskas juba pealtnha ilmsed spmmikirjad minema.Teda hmmastas alati,et filtrid ei suutnud ikka veel nii lihsaid asju kinni pda.mbrikke lahti tehes libistas ta hooletult esimesest ridadest pilgu le ning viskas veel paar reklaami ja nhtavasti vaimuhaigete koostatud kirja minema. Lk 372 Lidia raputas pead ja svenes nd juba vaikselt ajakirja lugemisse.Peeter kiigatas le tema la.Huvitav millist keelepaketti ta kasutab? Peaks uurima.Tegelikult on need varbavaralised sna kobedad ning sinna saab ka ise juurde kirjutada-niteks vru keelest ja mujalt.Sissejuhatava mrkuse phjal arvan,et ilmselt nii see ongi.Keeleinstituudi oma on ikkagi liiga puritaanlik.Ma ei usu,et nad selle on ostnud. Peeter neelas suure lonksu veini ja hakkas hajameelselt laual paberid lappama
annaabi.ee 
