Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid Aluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse ääre kivimid Pealiskate • Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk- Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi • Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 meetrini (Edela-Eestis; Ruhnul 770 m) Pinnakate • Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja
geomeetrilistele kujunditele. Loodusmaastikus erinevate maastiku üksuste piirid on looklevad ja sopilised sõltudes eelkõige pinnamoe ja veereziimi iseärasustest. Poliitiline geograafia (geopoliitika) Peamisi eesmärke läbi aegade kehtiva süsteemi, impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus, Mere pealetungide, Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad
tema alumise piiri vanus teada. Lähtekivimite koostise poolest on Edela-Eesti massii võrdlemisi ühetaoline, kuid kivimite moondeastme erinevuste tõttu jagatakse nad Lääne-Eesti gneissideks ja Lõuna-Eesti granuliitideks. PROTEROZOIKUM Kirde-Eesti massiiv koosneb alamproterozoikumi aegkonda kuuluvatest moondekivimitest, mis on Rootsis ja Edela-Soomes levivate svekofenniidide kurrutusvööndi otseseks jätkuks. 1,9 miljardit aastat tagasi haaras suurt osa Balti kilbi territooriumist Svekofenni kurrutus, millega kaasnes mägede teke. Seejärel, umbes 1,7-1,6 miljardit aastat tagasi, oli see ala ka intensiivse süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid. Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood. Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute
hakkas mõjutama maastikke suhteliselt hilja (rohkem kui 9000 a. t.). Inimtegevus muutus märkimisväärsemaks kiviajal, kui hakati maad harima Areng toimub nii maastiku sisemise arengu kui ka välisjõudude toimel. Maastiku areng väljendub maastike struktuuri muutustes. Arenedes rikastub maastik uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga keerukamaks nii oma komponentide kui ka maastikulise struktuuri poolest. Eesti maastike arengus eraldatakse põhiliselt 3 etappi: 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus. Mäetekkeliste protsesside tulemusena muutus suurem osa Balti kilbist mäestikulisek, kujunesid graniitsed intrusiivid. Järgnenud kestnud kulutusperioodil muutus ala kulutustasandikuks, säilinud kivimid moodustasid praeguse Eesti aluskorra.. Kujunes välja aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse pinnakatte välja kujunemisel. Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse
Maa pindmise osa jahtudes hakkasid kohati tekkima tahked saarekesed, mis esialgu püsisid vaid lühikest aega ja sulasid seejärel taas üles. Aegamööda saared kasvasid ja muutusid püsivamaks, kuni lõpuks kattus kogu Maa pind tahke koorega. Alguses oli koor õhuke ja ebakindel. See protsess kestab tänapäevani, kui nüüd saab laava välja tungida märksa harvemini, sest maakoore paksus on küllalt suur. Tõeliselt jäik maakoor ilmus alles niinimetatud karjala ehk svekofenni kurrutustsükli käigus 1,9-1,7 miljardi aasta eest. Alles siis hakkasid tekkima maakerale iseloomulikud kõrgmäed ja sügavad ookeanivagumused. Maa atmosfäär tekkis arvatavasti juba planeedi esialgse tihenemise käigus, seega koos planeediga. Esialgne Maa atmosfäär erines oluliselt nüüdisaegsest. Valdavateks ühenditeks olid esialgu NH3, CH4, CO2, HCl, HF, H2O, H2S, N2 ja H2. Elu olemasolu umbes 3,5 miljardit aastat tagasi eeldab hüdrosfääri olemasolu juba üsna kauges minevikus
Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilised kivimid vanusega 1,81,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid gneisse ja migmatiite läbistavad 1,541,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri paksuselt. Eesti aluskorrakivimitele lähedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast pärinevad arvukad rändrahnud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem mandrijää. Pealiskord Neoproterosoikumi lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega
Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud". Alpid on 65 Ma vanad ja nooremad. Eesti aluskorra moodustub kulutatud ja maetud Svekofenni kurdmäestik (1800-1900Mat) Maateaduste alused I (22.sept) Eesti aluspõhjakivimeis on peamisteks lõhesuundadeks diagonaalselt NW-SE ja NE-SW / See põhjustab ka Põhja-Eesti pankranniku sakilise piiri. Ka maa kivimkest teeb läbi tõusu-mõõna liikumisi, mis põhjustab rebendite võrgustike teket. Enamus on kerke- või langatusmurrangud. Lüstriline murrang kaarja murrangupinnaga langatusmurrang. Võivad tekkida üksteisele järgnevatena, moodustades seeria.
annaabi.ee 
