VIKK ISELOOMUSTUS Liblikõieliste sugukonnast hiireherne perekonnast Eestis kasvatatakse peamiselt suvivikki ehk kurehernest (Vicia sativa), vähem talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele,
Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid katab tihe nahtne seemnekest, mis on sileda või kortsulise pinnaga. Seeme kinnitub kauna külge varrekesega. Kinnituskohale jääb valminud seemnetel igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik, mida nimetatakse seemnearmik või seemnenabaks. Sugu LIBLIKÕIELISED Perekond Hernes- Pisum *söögihernes *söödahernes Perekond Hiirehernes- Vicia *põlduba- väga erinevad *Suvivikk- suuremad, lopergused, pruunid *talivikk- väiksemad, tumedamad, ümarad. Perekond Lääts- Lens *suureseemneline lääts- kettakujuline, lapurgused *väikeseemneline lääts Perekond Põld- Seahernes- Lathyrus setivus *põld- seahernes- kiilukujuline Perekond kikerhernes- Cicer arietinum Perekond Aeduba- Phaseolus *harilik aedba e. Türgiuba- kirjud, seemnenaba küljel *õisuba *kuldaeduba e. Mash- roheline Perekond Sojauba- Glycine nispida Perekond Lupiin- Lupinus angustifolius
· Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane Juurestik -Kaunviljadel on sügavale tungiv sammasjuurestik, kus peajuurelt väljuvad hargnevad külgjuured -Esineb kolm juurestikutüüpi 1. I järgu külgjuured on jämedad ja neid on vähe, II järgu külgjuured peaaegu puuduvad (lupiinid) 2. Arenenud on: a) peajuur ja tugevad külgjuured (põlduba, suvivikk, kikerhernes) b) suhteliselt nõrgad külgjuured (hernes, seahernes, lääts) 3. Peajuur ei tungi sügavale, külgjuured on tugevad ja võivad pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega
Külvatakse teraviljade järel.Tugev õhulämmastiku omastamise võime.Hea eelvili kõigile kultuu-ridele.Haritakse nagu suvitervailju.Sügisel tehakse sügavkünd.Antakse rohkesti väetist.Vajab ohtralt mineraalaineid. Külvi eel antakse 50-80 kg/ha lämmastikku. Mikroväetised suurendavad saaki.Külv on nii laiarealine,viirgudesse kui tavaliserealine.Vajab 35-40 idanevat seemet m².Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha.Koristatakse otsese kombainimisega. 43) Suvivikk, tema agrotehnika. Väärtuslik söödataim, stabiilselt saagikas, väärtusliku keemilise koostisega. Niiskus-enõudlik, saak on korralik, kui juunis-juulis on korralikult sademeid. Kasvu algul ei ole soojanõudlik.Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea-geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim
Külvatakse teraviljade järel.Tugev õhulämmastiku omastamise võime.Hea eelvili kõigile kultuu- ridele.Haritakse nagu suvitervailju.Sügisel tehakse sügavkünd.Antakse rohkesti väetist.Vajab ohtralt mineraalaineid. Külvi eel antakse 50-80 kg/ha lämmastikku. Mikroväetised suurendavad saaki.Külv on nii laiarealine,viirgudesse kui tavaliserealine.Vajab 35-40 idanevat seemet m².Külvisenorm on erinevatel sortidel 160-300 kg/ha.Koristatakse otsese kombainimisega. 43) Suvivikk, tema agrotehnika. Väärtuslik söödataim, stabiilselt saagikas, väärtusliku keemilise koostisega. Niiskus- enõudlik, saak on korralik, kui juunis-juulis on korralikult sademeid. Kasvu algul ei ole soojanõudlik.Seemned idanevad 1-2C juures.Tõusmed taluvad 6C öökülma, kuid kaunad hukkuvad 2-4C külma korral.Akt temp summa peab olema haljasmassi kasvatamiseks 900C, seemneks 1500-1900C. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Rea- geerib hästi org ja mineraalväetistele.Pikapäevataim
annaabi.ee 
