kohta.Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad.Niiskusenõudlikum, kui oder ja taliteraviljad.Veevajadus suurim kõrsumise ja loomise ajal.Vajab viljakat mulda.Kasvuaeg on 90-110 päeva. Oder- temp vähenõudlik.Idanemist 18-22C
Sama valem mis suviteraviljadel.Rukkil 195-215 kg/ha, talinisul 230-260 kg/ha.Külvatakse tavalise-või kitsarealiselt.Rukki seemned 2-4cm ja nisu 3-5 cm sügavusele. 29) Suviteraviljade bioloogilised iseärasused. Üheaastased taimed.Suviteravili moodustas 1982a 38,7% külvipinnast.Külvipinnalt ja kogusaagilt on maailmas I kohal suvinisu.Kasvuperioodil puudub ebasoodne ja taimede hukkumist põhjustav talvitusperiood,saak on stabiilne,erinevate sortide olemasolu võimaldab kasv suviteravilju mitmesuguse viljakusega muldadel, hea on teha umbrohutõrjet.Lühikese kasvuperioodi tõttu kasut nad mullas olevaid toitaineid ja veevarusid halvemini kui taliteraviljad.Külvi-ja koristusperioodid on lühikesed, võrsuvad vähem.Suvinisu-min idanemist 1-2C, mõnikord vähem.Öökülmadele vastupidavad.Niiskusenõudlikum, kui oder ja taliteraviljad.Veevajadus suurim kõrsumise ja loomise ajal.Vajab viljakat mulda.Kasvuaeg on 90-110 päeva. Oder- temp vähenõudlik.Idanemist 18-22C
Kui mullastik lubab, siis 22 25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18 20 cm sügavuselt. Erinevus tuleneb sellest, et rapsil on suurem juurekava ning kui teravili järgneb teraviljale, siis suureneb allelopaatiline mõju ning sügavam künd vähendab taimehaigute ja kahjurite mõju. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis künda 22 25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15 18 cm sügavusest künnist. Künnisügavus sõltuvalt viilu laiusest väiksem soovitatav sügavus on umbes pool ja suurim umbes 2/3 viilu laiusest. Kui künda sügavamalt, jäävad viilud liiga püsti ja künnipind jääb ebaühtlane.
Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist. KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED EELISED PUUDUSED LAHTISED KÜSIMUSED
annaabi.ee 
