Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. 1917. aastal abiellus ta Valentina Krivitskajaga Vitebski Uspenski kirikus. Ta tuli tagasi Tartusse. Seal ta oli apteeker, kuid siis ta vahetas töökohta. Ta läks tööle Tartu ülikooli raamatukokku. Sellel ajal ilmusid "Suvi", "Kirjad Maariale" ja "Karavan". Alates 1921 aasta lõpus tegutses Oskar Luts vabakirjanikuna Tartus. Peale I maailma sõda jäi ta Tartusse. Vahel lahkus Tartust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Ta avaldas maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. NovikovProboi ja A. Serafimovitsi jutustusi.. Oskar Lutsu teoseid hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle personaalpension. Ta suri 23. märtsil 1953. aastal. Ta maeti Tartu Tamme kalmistule. Sinna püstitati monument. Oskar Lutsu kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatud materjal: http://www.miksike
ning romantilis-sümbolistlikud jutustused "Kirjad Maariale" (1919) ja "Karavan" (1920). Oli lõppenud Oskar Lutsu rahutu apteekri amet, mis rikastas kirjaniku elukogemusi ja andis hiljem ainet mitmele mälestusraamatule. Alates 1921 aasta lõpust tegutses O. Luts vabakirjanikuna Tartus. Vabakirjanikuna Tartus... Lutsu püsivaks elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Kirjutamisvilumus ja vestjaosavus tagasid talle elatusvõimalused. Aastas loovutas ta tavaliselt "Noor-Eesti" kirjastusele ühe kuni kahe teose käsikirja ning kirjutas ajalehtedele följetone. Apteekriamet, läbitehtud sõda ja mitmesugused eluvintsutused mõjustasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik
" C "Kõikidel etenduses lumehelvestena osalenud lastel olid silmad sätendavaks maalitud" 3. A Tundsin, et see ongi minu missioon: hoida elus laste unistust päkapikkudest ja jõulumuinasjutust B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4. A Andres tahaks Võrumaal suvitada ja kuna seal on suur talu, jätkub seal ruumi sõpradelegi B Alo sõnul olevat Andres kord mõtistklenud, et pensionipõlves oleks tore jõuluvanaks hakata C Vanaema küll ei rõõmustanud, kui ta kodutalu hakkasid väisama võõrad jõulumaahuvilised 5. A Isegi oma väikese toakese seintele maalis ta nii kõrgele, kui ulatas, lugematul arvul riste B Mõne aja pärast kirikuõpetaja jutt vaibus ja asemele tuli sügav huvi isa tööristade vastu
Need kõik saated pidid olema näitatud Mootorleav Vanemuine: · Ühendas eestita ja soomet o Tegelt oli jõe laev · Tallinna tänavaile tulid soomlased, kes tõid teksapükse ja närimiskumme · Tekkis luba läbikäija välismaalastega. Hotell Tallinn · Soome turistide jaoks o Kuna eesti oli NSVL näidis riik Kõik ruumid olid ülekuulatavad · NSVL kodanikule oli suur õnn puhata, suvitada Eestis, Lätis või Leedus NSVL nõrgenemine (idabloki nõrgenemine) · Ainukene turuallikas oli nafta, mis võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit nii toidu kui tarbekaupade puudus · Stagnatsioon süvenes seisak, ei soovitud midagi muuta · Andrei Sahharov NSVL tuuma füüsik, kes mõistis hukka NSVL tuumaprogrammi (sai karistuseks koduaresti) · Aleksander Solzenitsõn kirjnik kes saadeti maalt välja, kuna ta kritiseeris NSVL
evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski apteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Lutsu püsivaks 4 elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937. aastal Tallinna. Viimati külastas kirjamees oma armsat koolimaja 1952. aasta suvel ja pisarsilmi jätnud selle kohaga hüvasti. Palamuse kuulsaks kirjutanud Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tartus, maeti Ropka- Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo).
Meis- liga ei ole hea needipäid raiuda, kuna see võib muuta klotsi kuju. Aukude puurimiseks kinnitatakse uus hõõrdkate klambrite või traadiga (joon. 159). Avad välispinnal tuleb tselluloiditükk, mis vajutamisel kõverdub pinnakumeruse suvitada 2 mm sügavuseni needipea läbimõõdule vastava järgi. Pärast pahteldamist silutakse pinda uuesti peene süvipuuri või tömbiks käiatud tavalise puuriga. Needitakse liivapaberiga nii, et sõrmedega libistades või heleda külg- vask- või alumiinium-toruneetidega (hädakorral tavaliste valguse käes ebatasasused pole märgatavad. varbneetidega) kähe erikujulise torni abil, millest üks kin-
annaabi.ee 
