· Eruukahappesisaldusmax 2%. Kokkuvõte: · 2002. aastavegetatsiooniperioodosutussuvirapsikasvukssobivamaksningsaagikusjäi erinevatel variantidel 2.02 ja 2.95 t ha-1vahele. · 2003. aastal jäid saagid erinevatel variantidel 0.92 ja 2.35 t ha-1vahel. · Kahe aasta keskmisena suurendasid Mn ja Molehekaudu väetamine õlisisaldust seemnetes (1,3 ja 1,4%) · 2002. aastal osutus tasuvaimaks variant 0 + Fastac. Suvirapsile tehti idulehtede faasis maakirbu tõrjet. · 2002. aastal mikroelementide lisamine ja mineraalväetise mõju jäi suvirapsil realiseerimata põuase vegetatsiooni perioodi tõttu. · 2003. aasta suvirapsi saak ja saagikvaliteet kannatas liigniiske ilmastiku tõttu. TALIRAPS Uurimistöö metoodika · Aastal 2001. rajati katse sortidega: ´Express´, ´Votan´.
vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad kõigile ja anda võib nii kevadel kui sügisel. Mulla liigse happesuse suhtes tundlikud. Porgand tundlik otsese lupjamise suhtes. 40. rapsi ja rüpsi veätamine ei talu kõrget happesust,vajadusel lubiväetised.org suhtes nõudlik taliraps,tuleks anda tahedat sõnnikut 40-50t/ha,kui seda ei jagu,siis külvata sõnnikut saanud kultuuri järele.ka suvirapsile sobib sõnnikut saanud eelviljakas põld. Kaarli andmeil on opt N normiks suvirüpsile 100 kg/ha, suvirrapsile aga 140kg/ha. Taliraps, mis sai kesale sõnnikut, vajab kevadel vegets algul 100 kg/ha N-d ja vajadusel veel kasvuaegselt paarkümmend kilo. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile
Suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber. Keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. Väike vajadus – redis. Üldse ei vaja hernes ja aeduba. PK vajadus suur peakapsal, kõrvitsal, porgandil, peedil. Redis tahab tagasihoidlikult. 40. rapsi ja rüpsi veätamine – Ei talu happelist mulda. Tuleb anda orgaanilist väetist või külvata kultuuri järele, mis sai org. väetist. Tundlikud S ja B suhtes. PK väetised antakse talirapsile kesakünni ja suvirapsile(rüpsile)sügiskünni alla. Suviraps ja rüps võivad saada mineraalväetisi ka paikselt. Ristõielistena on nad tundlikud boori ja väävlipuuduse suhtes, neile seega hea väetis boorsuperfosfaat. 41. lina väetamine –Eelistab nõrgalt happelisi muldasid ega anna kvaliteetset saaki värskelt lubjatud põldudel. Ei tohi anda värsket sõnnikut, kuid kasutab hästi sõnniku järelmõju, kuna linal on toitainete omastamine suhteliselt nõrk, vajab kõrgemat väetamist
ühekülgselt suuri kontsentratsioone. PK-väetised vastavalt väetustarbele. Lämmastik 40…60 kg/ha N. Raps ja rüps Ei talu kõrget mulla happesust. Orgaaniliste väetiste suhtes on nõudlik taliraps. Kui ei ole võimalik anda orgaanilisi väetisi, tuleb taliraps ja ka suviraps külvata sõnnikut saanud kultuuri järel. K. Kaarli andmetel on optimaalseks lämmastikunormiks suvirüpsile 100 kg/ha suvirapsile aga 140 kg/ha. Taliraps, mis sai sõnnikut vajab vegetatsiooni algul 100 kg lämmastikku ja vajadusel vegetatsiooniperioodi jooksul veel 20…30 kg/ha. PK väetiste planeerimisel tuleb arvestada, et 2,5 tonnise saagiga eemaldatakse mullast 30 kg P ja 90 kg K. Ristõieliste kultuuridena on raps ja rüps tundlikud boori ja väävli puuduse suhtes. Kultuurrohumaad Nõuded mulla reaktsioonile sõltuvad suurel määral liblikõieliste osatähtsusest kamaras. Parim
annaabi.ee 
