Kui Nöbinina täiskasvanuks sai ja nõidade kooli lõpetas, siis viskas ema ta kodust välja. Tal oli hea meel, et sai lahti sellisest lapsest nagu Nöbinina, sest Nöbinina olid nõidadele ainult häbiks olnud. Nöbinina aga tahtis elada nagu inimesed ja tal oligi hea meel, et sai teiste nõidade juurest ära minna. Ta leidis endale kena majakese ühes suvilarajoonis ja seadis ennast sinna kamina ette kiiktooli mõnusalt sisse. Kuna aga oli suve algus, siis hakkasid inimesed oma suvilatesse tulema. Nii saabus ka perekond Puravik oma suvemajakesse. Perekond Puraviku pere koosnes emast, isast ja kahest lapsest – Aadust ja Annemaist. Nad olid väga üllatunud, kui nägid seal kiiktoolis ühte punapäist tüdrukut magamas. Härra Puravik sai kurjaks, sest arvas, et Nöbinina on varas. Samuti keeldusid nad uskumast, et tegemist on hea nõiaga. Kui aga Nöbinina isale sarved pähe võlus, siis suutis ta terve pere ennast uskuma panna.
Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale elama, sest me oleme hakanud üha rohkem ja rohkem hindama looduslikke ja terveid eluviise. Sealhulgas ka mina. Sõidetakse nädalavahetusteks loodusesse telkima/matkama või minnakse sugulaste juurde maale või mere äärde suvilatesse. Linnastumise üks kõige suurimaid miinuseid on heitgaasid. Kujutate ette kui palju heitgaase väljub argipäevahommikul näiteks New Yorgi tänavatel sõitvatel ning ummikutes istuvatelt autodelt ? Mina seda ei tea, aga ma usun, et see kogus on ikka üüratult suur. Ning mõelge nendele kõikidele autoomanikele, kes istuvad üksi oma autodes samal ajal ummikus olles ja nad kõik lasevad signaali. Milline müra !
Pean tunnistama, et tegu on veel uurimist vajava teemaga. 4 1.2. Tuletused Tuginedes vestlustele kujunes välja kolm eri teooriat selle kohta, miks paisjärv Kurepallu Mõra jõele 1981. aastal loodi. Kõik vestluse osapooled olid enda variandis kindlad. Minu lõpp- eesmärgiks on selgitada välja tõene versioon. 1.2.1. Hüpotees nr. 1 Piirkonnas tegutsesid maaparandajad ning samasse hakati looma suvilatekoperatiive. Esmalt asusidki suvilatesse maaparandajad, kel tekkis vajadus supluskoha ja rekreatiivsete tegevuste järele. Kohalikel on palju mälestusi mitmete heakorrastuses kaasahaaratud metsatukkade korrastamisest ning sinna ka pinkide panemisest. Maaparandajate tegevusi kinnitab isegi maantee äärde pandud mälestuskivi maaparandajate suurte tegude auks. Lisaks oli Vanemuise suvila all Mõra jõele juba kaevatud pisike tiigike ujumiseks. 1.2.2. Hüpotees nr. 2
kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. Igapäevane elukeskkond on inimese elu-, töö- või õppimiskoha ning muude tema poolt tihti (vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks. 1 Reisimine on laiem mõiste kui turism. Reisimine on liikumine ühest kohast teise 3 reisikomponendi alusel: reisimotiiv, liiklusvahend, peatumiskoht. Reisimine võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik. Reisija on inimene, kes reisib kõikvõimalikel põhjustel. Reisijad on: · seotud tööalanse pendelliikumisega
annaabi.ee 
