Maailmasõdade vahel uuriti maisi kasvatust Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas. Katsed näitasid, et Eesti kliima on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud Nikolai Rootsi leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevik. Harilik mais Eestis 1955 oli maisipõldude kogupindala 33 000 ha. Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ja seetõttu kasvatati maisi peamiselt haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha. Pärast seda, kui maisisaak 1962 külma ja vihmase suve tõttu ikaldus, hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama 1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5–6 tuhat hektarit.
· 1920-30. aastatel korraldati maisi, kui silokultuuriga katseid TÜ Raadi Katsejaamas. · Laialdasem kasvatamine algas 1954. aastal. 20 Maisi kasvupind Eestis aastatel 1955-2009 (tuh ha) 21 · 1955. aastal oli maisipõldude kogupindala 39 000 ha. · Peagi selgus, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. · Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ning seetõttu kasvatatakse meil maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana, - silo valmistamiseks. · Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 1215 t/ha. 23 24 25 26 27 Kasutamine 28 · Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana,
sobivast soojusest tunduvad märgatavalt ebameeldivatena. Uurimused on näidanud, et polegi sellist ruumi, kus kõik ruumis viibijad hindaksid soojusolukorda ideaalseks. Ka kõige optimaalsemates tingimustes pole 5 6% inimestest soojusolukorraga rahul. Nimelt on teada, et vanemad inimesed, kelle ainevahetusprotsess on aeglasem, nõuavad l l,5 oC võrra soojemat tuba. Ka naised soovivad mõnevõrra soojemat tuba võrreldes meestega. Suvetingimustes inimesed kohanevad keskeltläbi 2 2,5 oC võrra kõrgema temperatuuriga. Eesti sisekliima ehitusnormides on talvetingimustes ette nähtud eluruumide siseõhu temperatuur +22 oC, õhu relatiivne niiskus 25 kuni 45%. Õhu temperatuur, sõltuvalt hoone klassist, võib talvetingimustes mõningal määral kõikuda. Madalama klassiga hoonetel võib see olla piirides +19 oC kuni +25 oC, kõrgema Saunaleilis vabaneb
mullal avaldub teatud kindla veesisalduse juures. Veesisalduse suurenedes omandavad saviosakesed kolloidlahuse omadused, kus tahked osakesed koos ümbritseva veekihiga “ujuvad” vees. Sellised mullaosakesed on kergesti lükatavad ja muld muutub plastiliseks – on vormitav, ei pudene, kuid on kleepuv. Kui niisuguses olekus avaldada mehaanilist survet, näiteks harimisel, surutakse saviosakesed üksteise vastu nii, et nad kuivades moodustavad panku. See side on praktiliselt tagasipöördumatu suvetingimustes. Seda mulda võib mehaaniliselt tükeldada , kuid taimekasvu seisukohalt on tegemist “surnud” mullaga 26. Mulla mahumuutuste ilmingud taimekasvatuslikul tootmisel. Mõjub taimedele halvasti: nad kerkivad üles, nende juured saavad viga jne. Kui muld niiskudes pundub ja kuivades uuesti kahaneb, siis praguneb mulla pealispind, praod soodustavad veekadu ning mulla kuivamist. Mulla kuivamisel taimejuured katkevad. 27. Mulla eripind, mullakolloidid, pinnaenergia, veemolekulide sidumisvõime.
annaabi.ee 
