planeeringu järgi ning rajati linna staadion aastatel 19381939 (praegune spordiväljak Põhja puiestee ja Rannavärava mäe vahel). Skoone bastion on oma nime saanud Skåne maakonna järgi Rootsis, mäe kohta kasutatakse ka nime Rannavärava mägi, Suure Rannavärava järgi, mille kaitseks bastion ehitati. [1] 7 LÕBUSTUSPARK JA SUVETEATER 1948. aastal avati ühel bastioni osal Nõukogude armeele kuuluv Madruste klubi lõbustuspark ja Suveteatri hoone. Nii töötajad kui ka külastajad olid venekeelse elanikkonna hulgast. Asutus oli populaarne 1972. aastani, kui Tallinna Lauluväljakule toodi tsehhide lõbustuspark. Bastioni all asuvates varjendites asus ENSV Tsiviilkaitse Staap (Rannamäe tee 11). Stalinistlikus stiilis Suveteatri hoone, kus sees oli ka kino, oli tollal suurim puuehitis Eestis. 10. juunil 1997. aastal põles Suveteater ilmselt süütamise tõttu maha. Nõukogude armee
lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja lauluselts "Endla". Aastatel 19531988 kandis teater nime Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater. Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. Estonia teater sai alguse 1865.
Libreto ja üldse lavastuslik pool jäid minu jaoks nõrgaks. Olgu, väga suur osa tekstist oli täiesti autentne, asjaosaliste endi sõnad, aga selle kokkupanek oli nõrgavõitu. Ehitame kõik muusikale üles, muu paneme vaheklippideks või nii. No tore, muusikalises pooles ei ole tõepoolest midagi ette heita. Lavatagune bänd oli suurepärane, näitlejad laulsid kohati nii, et võttis judinad selga. Sellega oli kõik korras. Lihtsalt oli kohati selline tüüpiline suveteatri tunne, et labastame ja teeme ülekäe. Eriti sellistel hetkedel, kui oli väga hea ja väga ilus lugu ja selle taustaks käis laval läbustamine. Ja mitte stiilne läbustamine, vaid selline tavaline . Videoekraan päästis palju. Esiteks oli ka prozektoripukist niisama vaadates raske aru saada, mis laval toimub. Ja teiseks andis see võimaluse minna lava taha ja ajas tagasi. Suurepärased leiud muide telearhiivist, mis andsid palju juurde
kuna ta isa on surnud. Mirtelil on hästi meeles, kui ta märjal sügispäeval käis koos vanaema ja vanaisaga jõhvikal. Kuna nad kartsid, et ta vajub sisse ja ta jalad saavad märjaks, ootas ta tee ääres punase Moskvitsi juures. Aegajalt kostis temani vanaema kiljatus, kuna too oli ussi näinud. Selle järgi teadis Mirtel, et vanaema on lähedal. 2000. aastal lõpetas Mirtel Tartu Karlova Gümnaasiumi. 16aastaselt alustas ta Emajõe Suveteatri stuudios, mis andis talle tõuke teatrikooli minekuks Peale seda suundus ta edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgemasse lavakunstikooli. Seal oli tema kursuse juhendajaks Ingo Normet, kes tegi talle kohe selgeks, et kui ta endast kõike ei anna pole asjal mõtet. Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal. Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris
1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend "Häbi sellel, kes petta tahab". Eduard Berent, pikka aega Tallinna Saksa Teatri direktor (1869-1896), samuti Tartu suveteatri juht (1870-1891). 1904 tulekahju, uus baltisakslaste teatrihoone valmib 1918 ( = praegune Vanemuise väike maja). Tallinnas avatakse uus saksa teatri hoone 1910 (= praegune Draamateater). 4. Rahvusliku teatri sünd ärkamisajal. Koidula teater. 1865 aastal luuakse tartus selts "Vanemuine". Seltsi viiendat sünnipäeva 24. juunil 1870. aastal tähistatakse Lydia Koidula etendusega "Saaremaa onupoeg" (mugandatud Körneri komöödiast "Onupoeg Bremenist"), mängupaigaks seltsimaja Jaama tänava
millega tal oli tihe side, sai noil päevil üheks revolutsiooniliseks keskuseks. Rahutud ja ärevad päevad ei jätnud Laikmaale ateljeekooli kõrvalt mahti ulatuslikumaks loominguliseks tööks. 6 Kuna olukord kodumaal oli ebakindel, sõitis Laikmaa mõneks ajaks Peterburi, kus valmis lapseportree Zina. Tagasi pöördudes sai tema esimeseks mureks ateljeekooli viimine soodsamasse asukohta, see viidi üle Falgi puiestiku äärsele endisesse suveteatri hoonesse Laikmaast oli saanud mees, keda igal pool tunti ning tunnustati kui kunstnikku ja kui avaliku elu tegelast. Tunnustati ja vajati - tema demokraatlike veendumuste, tema ammendamatuna näiva energia ja iginoorusliku vaimustusvõime pärast. 1907.a jaanuaris valiti ta koos sõber Kristjan Rauaga Eesti Rahva Muuseumi ettevalmistavasse toimkonda. Sai viimaks teoks ka algatus, mille eestvedajaks Laikmaa juba aastaid oli olnud: samal 1907. a
annaabi.ee 
