tegevustega. Sellel aasta algul avatud Lennusadam oli võibolla ka kõige huvitavam ja seda oli ka näha teistelt külastajatest, sest rahvast oli tõesti palju. Hea elamuse sain ka Katusekinos filmi ,,Prohvet" vaadates, kus sündmused toimusid minu mäletamist mööda vanglapõgeniku ümber. Nädal möödus kiiresti ja põnevalt ning nädala pärast oligi aeg tagasi kodulinna Pärnusse tulla. Praegu võin täiesti vabalt öelda, et ma läksin suvesse väga heade mõtete ja kavatustega, sest mu terve suvi oli juba põhimõtteliselt ette broneeritud ja ma teadsin mis saama hakkab ning ma ei pidanud pettuma. Nende jutustatud kui ka muudele suvel toimunule mõeldes ei tule mulle otseselt meelde, et oleks väga huvitavate inimestega kohtunud, kõik inimesed on omamoodi huvitavad, aga ka kogu aja olen veetnud samade tuttavate ja sõpradega kellega ka sügisest-kevadeni kooli ajal
· Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ajast teise, talvest suvesse ja suvest talve." · Üks olulisemaid kevadisi tähtpäevi on paastumaarjapäev(25. märts),selle kuupäeva paiku jõuab keskmine õhutemperatuur null kraadi piirile. · Jüripäev (23.aprill) märgib taimekasvu algust . · Taimekasvukalendris poolitavad aastat künnipäev (14. aprill) ja kolletumispäev (14. oktoober) . Künnipäev on nimetatud päevaks, kus tuleb alustada kündi. Kolletusepäeva kohta põhiline ära õeldud päeva nimetuses.
Saksamaa peab avama uused liinid. On selge, et Saksamaa sai endale nõrga liitlase. Saksamaa alustab sõda Balkanil, purustades aprilli alguses Jugoslaavia ja kuu lõpuks Kreeka. Saksamaa ekspeditsiooniväed Rommeli juhtimisel jõuavad 1941. aasta alguses Põhja-Aafrikasse. Saksamaa ja Nõukogude Liit sõjas 22. juunil 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu. Ründamine oli juba varem otsustatud ning tegelikult oleks see pidanud toimuma juba kevadel, kuid see lükkus edasi suvesse, kuna Itaalia ei sanud Kreeka ja Jugoslaavia vastu hakkama. Selle tõttu pidi osa Saksa vägesid minema Balkanile appi. Saksamaa plaan Nõukogude Liidu vastu kandis nime Barbarossa. Kavas oli välksõda, mis tähendas seda, et 8-10 nädalaga taheti tõrjuda NL-i väed AA joone taha ehk Arhangelsk-Astrahan joone taha. Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva
kujundada atraktiivseks turismikeskuseks ning ühtlasi ka väärikaks Euroopa Liidu väravaks. Sellele aitavad kindlasti kaasa hetkel renoveerimisel olev sadam ning mitmed kaunid rannaalad. Lisaks sellele on piirkonnas mitmeid turismiobjekte, kuid lihtsalt antud sektor ei ole piisaval arengutasemel. Kasepää piirkonnas konkreetsemalt on võimalik tegeleda puhkemajutusega nii suvisel kui ka talvisel perioodil. Aktiivsem periood jääb siiski suvesse. Seoses uue laululava ehitise valmimisega Kasepää rannas 2012 aastal, on võimalus seal pidada ka suuremaid kui ainult kohaliku tähtsusega pidusid (Vooremaa). Tänaseks päevaks on ühed olulisemad üritused, mis toimuvad just Kasepää laululaval, Kalevipoja kala- ja veefestival ning Peipsi romantika. Muidugi toimub suvisel perioodil seal teisigi üritusi, näiteks bändide suvetuuri üritused jne. 10
juunil 1936. aastal tõepoolest toimunud plahvatusele Tallinna lähedal Männiku laskemoonaladudes. Selles kogu Eestit vapustanud õnnetuses hukkus 60 inimest, nii sõjaväelasi kui tsiviilisikuid, viimaste hulgas ka naisi ja isegi lapsi. 1925. aastaga sarja esimene pool lõpebki. Nii Eesti riigi kui selle loo tegelaste eluhommik on suubunud keskpäeva. Kuid teine päevapool on alles ees. 7. osa: tähendusrikkad muutused «Tuulepealse maa» tegelaste elukäik toonud nad 1933. aasta suvesse. Seda lahutab eelmise jao lõpust kaheksa aastat. Vahepeal on muutunud nii tegelased kui ka riik, kus nad elavad. Muutused pole veel dramaatilised, kuid siiski tähendusrikkad, eriti kui teada, mis sai hiljem. 1920ndate teine pool oli Eestile olnud edukas. Eesti majandus sai jalad alla, riik suutis välja arendada terve hulga vajalikke institutsioone alates piirivalvest kuni notariaadini. Jõudsalt edenesid seltsitegevus ja sport, kultuurielu oli elav ja tugev. 1926. aastal ilmus «Tõe ja
annaabi.ee 
