- Igaveseks rahuks. Kommete metafüüsika - Igasugusel inimlikul toimimisel on kaks külge: väline ehk juriidiline ning sisemine ehk moraalne. - Siit teose kaks osa: - "Õigusõpetuse metafüüsilised lähtealused" ja "Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused." Õigusõpetus - Mis on õigus? - "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." - "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." - I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt. - Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem. Sõda - Sõda on seadusetu olukorra seadus. - Mõistus käsib meid sõja seisundist väljuda. See mõistuse idee pole inimsõbralik vaid õiguslik idee. - Pidev ja üldine rahuloomine on õigusõpetuse eesmärk
lähtealused". a) ÖIGUSÖPETUS Mis on õigus? See küsimus ajab juriste samamoodi segadusse nagu loogikuid küsimus: Mis on tõde?" Sellele küsimusele vastamine ei saa põhineda selle vaatlusel, mis ühel või teisel ajastul, ühes või teises piirkonnas on õigusena kehtinud. Me peame otsima üldist kriteeriumi, millega oleks võimalik mõõta - kas see, mis inimestele "õigusena" maksab, ka õige on! "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." See on üldine definitsioon. Me läheme nüüd õigusõpetuse esimesest osast mööda, kus käsitletakse eraõigust ja vaatleme avalikku õigust. Esimese osa sellest moodustab riigiõigus. "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." Kant eristab nagu Montesquieu kolme riigi võimu. "Seadusandlikku võimu võib omada vaid rahva ühendatud tahe." "Seadusandluse läbi ühendatud riigi liikmed on
"Voorusõpetuse metafüüsilised lähtealused." sõpruses. · Õigusõpetus · Vooruste lihtsaks lisandiks on käitumisega seotud · Mis on õigus? voorused: viisakus, külalislahkus, kõnetatavus. · "Õigus on nende tingimuste üldistus (kehastus), · Vooruse reeglid suunavad meid oma kohustuste mille all ühe suvalisus teise suvalisusega vastavalt vabale ja rõõmsameelsele täitmisele. vabaduse üldistele seadustele on ühendatavad." · Kokkuvõte · "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste · Kriitilisi märkusi: all." · Ebakindlus religiooni küsimuses. · I.Kant eitab revolutsiooni teoreetiliselt. · Muutlikkus suhtumises revolutsiooni. · Praktiliselt aga tervitab ja pettub hiljem
"Kommete metafüüsika" - praktiline eetika. Igasugusel inimlikul toitumisel 2 külge: 1)väline ehk juriidiline - seotud väliselt formuleeritud seadustega; 2)sisemine ehk moraalne - määratletud inimese iseseisva tahte kujunemisega. 2osa: I"Õiguse õpetuse metafüüsilised lähtealused" II"Vooruse õpetuse metafüüsilised lähtealused" I osa. Õigus on nende tingimuste üldistus/kehastus, mille all ühe suvalisus on ühendatav teise suvalisusega vastavalt vabaduse üldistele seadustele. Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all. 3riigivõimu: 1)seaduslik- rahva ühendatud tahte väljendus; 2)kohtuvõim; 3)täidesaatev võim. Suhtus Prantsuse revolutsiooni suure sümpaatia ja osavõtuga. Küsimus:"Kas inimsugu on pidevalt edasiliikumas paremuse poole?" (vastuses revolutsioon ja moraal).