ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele.
eesmärke, interpersonaalset interaktsiooni ning tegevuste valikut. Minapilt - aluseks inimese tegutsemisele ja interaktsioonile ühiskonnas, väljendades seda, kuidas indiviid ennast kirjeldab, hindab ning kuhu ta pürgib. Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest. Motivatsioon - indiviidi sisemusest tulenev mõju. See on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused. Motivatsiooni allikaks on inimese usk oma suutlikkusse saavutada eesmärk. Eesmärkide läbi võetakse vastutus enda tegevuse eest ning nende saavutamine kasvatab usku oma võimetesse. Motivatsioon määrab tegevuse eesmärgid nii, et viimased väljenduvad indiviidile tema enda soovidena. P Primaarne sotsialiseerumine - alus sekundaarsele sotsialiseerumisele, mille käigus inimene muutub ühiskonnast tulenevate survete passiivsest vastuvõtjast ümbritsevale sotsiaalsele keskkonnale aktiivseks mõjuavaldajaks. R
nooremate ettevõtmiste vastu ja sotsiaalsete probleemidega kursisolek, aga ka omaealistega suhtlemine ning üksteise toetamine. Enamik meist läbib Eriksoni kirjeldatud eluetapid vaid osalise edu või ebaeduga. Ning kogeb sageli mingil järgmisel etapil varasemasse arengufasi kinnijäämise probleeme. Näiteks tunnevad isegi kõige edukamad meist mõnes olukorras varesemale arengujärgule iseloomlikke kohanemisraskusi, rääkimata ajutisest enesekindluse puudumisest või kahtlusest oma suutlikkusse. Psühhosotsiaalne areng- Erik H. Eriksoni järgi: Inimene vaatab tihti elule tagasi. Ta võib leida, et tema elul on olnud tähendus, tunnetada endaga rahuolu. Kuid ta võib tunda ka vastupidist- kogu elu on elatud valesti, aga midagi parandada on juba hilja. See inimene jõuab püsiva meeleheite seisundini. 7. VANADUS KASTENBAUMI JÄRGI Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega.
On üsna ootuspärane, et andekatel prevaleerib seetõttu ka mõtlemisele suunatud õpistrateegiate (kriitiline mõtlemine, materjali seostamine) kasutus ja võime pingutust reguleerida (“isegi kui mõni aine mulle ei meeldi, teen ma selle omandami- seks palju tööd”) ning planeerida õppe aega ja kohta (Saul, 2006). Nende nähtustega on tihedalt seotud ka enesetõhususe (ehk enese- efektiivsuse) tunne. Enesetõhusus on inimese usk oma suutlikkusse konk- reetse probleemi või ülesandega hakkama saada või saavutada konkreetne eesmärk (Bandura, 1994). Enesetõhususe tunne määrab selle, kas laps on valmis võtma ette mingit ülesannet ja tegema jõupingutusi selle lahenda- miseks. Enesetõhususe tunnet mõjutavad vahetud edu- või ebaedu koge- mused, teiste laste edu najal tajutud eduvõimalused, täiskasvanutelt saa- dud julgustus ning lapse psüühiline seisund. Selleks et lastes enesetõhususe
neid võiks laiendada. mõistetakse. Tingimusteta aktsepteerimisel põhineva suhtumise puhul pöördub Aktiivne kaasamine N?ustamise protsess ja ?lesehitus nõustaja kliendi poole soojusega ja tugeva usuga kliendi suutlikkusse oma probleemid Ja kas ma suudan aktsepteerida asjaolu, et peaaegu kindlasti teen ma lahendada. alguses vigu?" Ma ei saa asjast täiesti täpselt aru. Ma tahaksin suuta aktsepteerida tõsiasja, et ma võin teha vigu, ja seejärel parandada ennast,
annaabi.ee 
