kuhu käib pidamismääre • Alad, kuhu paberileht ei liigu, sinna käib libisemismääre Suusamäärded Parafiin • Libisemismääre • Erinevad värvid vastavad erinevale temperatuurile (valge, violet, sinine, roheline) • Kerge määrida Pulber • Libisemismääre • Enam levinud kõrgtasemel võistlustel • Toodetakse erinevate lumetüüpidele ja temperatuuridele vastava koostisega • Kaua kestvad • Eelistatud niisketes oludes Fluoriga määrded • Libisemismäärded • Igas tehnikas suusatades(mida rohkem fluori, seda kiiremad suusad niisketes oludes) • L2 – madala fluori sisaldusega(madala niiskusega tingimustes) • L3 – keskmise fluori sisaldusega(keskmise lume- ja õhuniiskuse tingimustes) • L4 – suure fluori sisaldusega(keskmisest kõrgema niiskusega tingimustes) • L5 – maksimaalse fluori sisaldusega Kliister • Pidamismääre • Sobib märja ja jäise lume korral • Raske määrida
Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge. Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja lume sajuga. Nende suuskadega suutis A.V edestada Liberecis ka ülejäänud konkurente. Libisemismäärded Suusad paneb lumel liikuma imeõhukene veekile, mis tekib hõõrdejõu mõjul vallanduva soojusenergia tõttu suusapõhja ja lume vahele. Kui suusk libisema lükata, siis suusapõhi tekitab lumekristallide vastu hõõrudes soojusenergiat, mis paneb kristallid sulama ja seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Pidamismäärded(kliister)
Start floorpulbrid SFR30, SFR75, SF30, SF10, BM7,N5 või N7 Start floortabletid SFR92, SFR99, BMR5, LF03 - Start floorvedelikud SFR300 Sprint, BMR9, N1 Murdmaasuusatamine: Floorpindainetega käsitletud tald takistab niiskuse imendumist määrdesse ja libisemine säilub pikematelgi distantsidel. Mäesuusatmine, suusahüpped ja lumelauasõit: Kiiruse poolt tekitatud märghõõre väheneb, seetõttu libisemine paraneb. Kõvendav pindamine Kui lumi on kõva ja eriti kulutav, ei suuda libisemismäärded ainuüksi moodustada piisavalt kõva ja kulumiskindlat pinda. Määrded kuluvad ja libisemine väheneb distantsi jooksul kui teravad 8 lumekristallid kraabivad pehmet määrdepinda, samas libisemist pidurdades. Probleem võimendub eriti kunstlumega, mis on eriti teravakristalliline ja kulutav. Sellistes tingimustes tuleb määritud pind kõvendada Start SG9 kõvendipulbriga. Kasutamine: Puista suusapõhjale ühtlane kiht pulbrit, kinnita see määrimisrauaga sulatades. NB
Vedelad määrded e. kliistrid: Sinine – suureteralisele ja jäisele lumele, pakase korral ning alusmäärdena õhukese kihina teistele kliistritele; Lilla – vanale suuretertalisele lumele, üleminekul kergelt sulalt kergele pakasele kuni -8 kraadini. Ühendab sinise ja punase omadusi; Punane – vesisele sulalumele, kui teised määrded enam ei pea; Kollane – enamasti sadava ja märja lume korral. Suusa libisemismäärded ehk parafiinid. Parafiinide värvide tähendus on enamasti sama, mis pidamismäärete korral ehk soojemad värvid on mõeldud kasutamiseks soojematele temperatuuridele. Kaasajal kasutatavad libisemise kattemäärded on oma struktuurilt väga erinevad: pulvrid, tabletid, pastad, aerosoolid, vedelikud jm. Need on enamasti väga kallid ja kasutusel võistlusspordis. 2.6. Suusad Ajalooliselt on oikema perioodi vältel kasutusel olnud puitsuusad, mida tänapäeval väga harva kohata saab
annaabi.ee 
