Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud 3 kohtades, liikuda järvedel mootorita ujuvvahenditega, püüda kala ning korjata marju ja seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Viidumäe looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=74
kaasalöömine rahvusvahelistes suhetes on intensiivne . Riik on saanud mitme rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks, mis tegelevad rahu kindlustamise, majanduse arendamise ja inimeste abistamisega kõikjal maailmas. Sloveenia võeti iseseisvuse välja kuulutamise aastal täisõigusliku liikmena vastu Ühinenud rahvaste Organisatsiooni ning on NATO j 1 . maist 2004 Euroopa liige. Iseseisvumisest alates on turism suurenenud: üha enam inimesi on enese jaoks avastanud siinsed suurepärased suusaradadega mäed, samuti ka napi rannaribaga vahemerelise kliima supelrannad Aadria mere ääres. Kuigi Sloveenia pole suur, saab seda ikkagi pidada kõige mitme paigalisemaks ja huvitavamaks riigiks Euroopas. Riik Sloveenia on väiksemaid riike Euroopas nii pindalalt kui rahvaarvult. See katab 20 273 ruutkilomeetrit ja elanikke on 2 011 000. Maastik on mitmekesine. Siin kohtuvad Euroopa neli suurt pinnamoodi Alpid, Pannoonia tasandik, Dinaari
elamuste võimaldamine. Asend, kaugus ja suurus: asula kompaktse hoonestusega alal. Üleminekualad võivad olla üheks osaks nende alade sees. Maksimaalseks kauguseks elurajoonidest 500 – 1000 meetrit. Nii suured, et oleks võimalik matkata kuni 2 km ilma, et tekiks vajadus kasutada samu radasid. Võib olla ka rohekoridori edasiarendus. Sisu ja kasutamisvõimalused: nii loodusilmelised kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Soovituslik maksimaalne müratase 50 – 55 dBA. 15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates? Eesmärk: tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala, piirkondlik mänguplats. Igapäevane kasutamine. Palli- ja muud mängud, rattaga sõitmine, kelgutamine, suusatamine, uisutamine.
ehituslikud objektid tuleks aga eraldi maastiku sobitada. Peab olema ühendatud elurajoonidega nii ühistranspordi (bussid, rongid) marsruutide ja peatuste kui ka vabalt kasutatavate autoteede ja parklate kaudu. Parkimisalad valgustatud radade alguspunktides. suuremad üldkasutatavad puhkealad, o nii loodusilmelised- kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid. Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Kompaktsema kujuga territooriumid on soodsamad kui piklikud ja väljavenitatud kujuga, ka müra leviku osas. väiksemad üldkasutatavad puhkealad (skväär, spordiväljak), o loodusala, park või haljak, varieeruva taimkatte või/ ja taimekasutusega (haljastusega). Osad alad kvaliteetse kujunduse ja hooldusega, lilled,