• Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre • Alad, kuhu paberileht ei liigu, sinna käib libisemismääre Suusamäärded Parafiin • Libisemismääre • Erinevad värvid vastavad erinevale temperatuurile (valge, violet, sinine, roheline) • Kerge määrida Pulber • Libisemismääre • Enam levinud kõrgtasemel võistlustel • Toodetakse erinevate lumetüüpidele ja temperatuuridele vastava koostisega • Kaua kestvad • Eelistatud niisketes oludes Fluoriga määrded • Libisemismäärded • Igas tehnikas suusatades(mida rohkem fluori, seda kiiremad suusad niisketes oludes)
Kasuta suuskade hoiustamisel või transpordil suusakotti, mis kaitseb suuski välismõjude eest. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). Pärast sõitmist kuivata suusad pehme lapiga liigsest veest. Määri oma suuski regulaarselt! Suusamäärded Määrde valimisel tuleb lähtuda järgnevast: lumestruktuur, teravus, kõvadus ja lumekristallide kuju lume puhtus lumetemperatuur ja -niiskus õhutemperatuur ja -niiskus raja kõvadus Enamasti kasutatakse parafiinmäärdeid. Lähtuvalt temperatuurist kasutatakse erinevaid määrdeid. Roheline : -5...-25oC Sinine : -2...-6oC Lilla : 0...-3oC Punane: +5...0oC Parafiini kulumisest annavad märku hallid laigud suusapõhjal
2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1. Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3
valgussignaale hädaolukorda sattudes. Tööriistad matkal. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma taskunuga, saag, kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist (näiteks Leatherman). Olenevalt matkaliigist lisanduvad tööriistad kas jalgrattamatkale, suusamatkale või veematkale. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke abivahendeid, näiteks suusamatkal tagavaraks suusanina, suusamäärded ja kruvikeeraja. Veematkal peab olema konkreetse veesõiduki parandamiseks vajalikku materjali, näiteks isoleerpaela, liimi, traati. Jalgrattamatkal peavad kaasas olema vajalikud mutrivõtmed ja kummiparandamiskomplekt. Magamisvarustus koosneb telgist, magamisalusest ja magamiskotist. Nende valikul tuleb lähtuda nii matka iseloomust kui ka looduslikest tingimustest. Telgi suuruse arvestamiseks peab korraldaja teadma telgitüüpe ja ühele matkajale vajalikku ruumi hulka
annaabi.ee 
