- distantsideks oli 100 ja 500 meetrit."Eesti Spordileht" kirjutas sel puhul, et suusavõistluste korraldamine nii lühiketse maade peale soovitatav ei ole ja niisuguseid kusagil ei praktiseerita. Alla 5km võistlusi ei tasuks üldse läbi viia. 1922. aastal kujunes suusaspordikeskuseksViljandi, kus peeti Eesti 1923.a. meistrivõistlused. Rakvere oli kohaks , kus peeti 1926. a. Eesti esivõistlused. Selleks ajaks oli sinna asunud elama ka tuntud suusamees Theodor Andresson. Lauskmaalt murdmaastikule Nii 1925. kui ka 1927.a talv oli niivõrd lumevaene, et Eesti esivõistlused jäidki pidamata. Möödas olid meie suusaspordi rasked algaastad, järgnes hoogsa tõusu periood. Koos sellega lõppes Eesti suusaspordis ka nö. Lauskmaa- ajajärk, sest edaspidi hakati võistlusi korraldama põhjanaabrite soomlaste eeskujul juba rohkem murdmaastikul. Kasutusele võeti lühemad murdmaasuusad, vanad pikad lauskmaasuusad aga rändasid kolikambrisse.
Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi. Hiljem sündiski veel perre juurde teinegi tütar , Katrin Smigun. Kristina polnud veel kahenegi , kui suusad alla pandi. Need olid punased ja liiga libedad Salvo plastmass-suusad , mis sobisisd kõigeks muuks kui suusatamiseks.
Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver ) Tavaliselt paiknevad riimid värsirea lõpus ( lõppriim ), kuid tuntakse ka algus- ja siseriimi ( kes vöö pani vööle, läks teisele tööle ). Ülesanne: analüüsi riimi. MAGAV MAAILM E. Niit On suurde lumevaipa Võib üle puusanuki end mässind maailm. tal sõita suusamees Ta midagi ei taipa ja soojad tuletukid sest kinni on ta silm. tal läita nina ees Ning lill ja loom ja rohi kõik magab sügavalt. Vaid metsa magus nohin on kuulda teki alt. STILISTILISED KUJUNDID KÕNEKUJUNDID LAUSEKUJUNDID KÕLAKUJUNDID Epiteet Inversioon Assonants
Briti kelgutaja Kazimierz Kay- Skrzypecki hukkus treeningul vähem kui nädal enne taliolümpia algust ja kolm päeva hiljem suri Austraalia mäesuusataja Ross Milne, kes põrkas ühel laskumisel vastu puud. Must leinalint kinnitati viie rõngaga olümpialipule ja Lizumi kirikus peeti hukkunute mälestuseks jumalateenistus. Varsti pärast mänge said Sveitsis filmimise ajal lumelaviinis surma Barbi Henneberger (Saksamaa) ja Wallace "Bud" Werner (USA) GRENOBLE 1968 Olümpiamängude maskott suusamees Schuss. Olümpiatule süütas iluuisutaja Alain Calmat. Edukamad sportlased: meestest mäesuusataja Jean-Claude Killy (Prantsusmaa), 3 kuldmedalit; naistest murdmaasuusataja Toini Gustafsson (Rootsi), 2 kuld- ja üks hõbemedal. Naistest võitis kolm kuldmedalit Rootsi murdmaasuusataja Toini Gustafsson Nagu juba tavaks, ei vedanud ka Grenoble'is ilmadega. Päev enne avamist leotasid rängad vihmasajud võistluspaiku. Alpides olid seevastu teised mured. Lund oli nii palju, et võistlejad
annaabi.ee 
