Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2.)VOORED:leivapätsikujulised künnised, tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.kujunesid liustiku all sellenserva läheduses jää voolimisel. Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk
Kuninglik väärikus on olnud siinsetele aladele omane juba ammusest ajast, millele osutavad nii Põltsamaa kui Laiuse linnusevaremed, kus kroonitud kuningad kunagi peatunud. Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. 2.1 Kassinurme Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m). Umbes 3 km² suurusel maa-alal on ilmekalt näha valdavalt viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult keerukas pinnavormistik. Inimasustus tekkis siin 5000 kuni 6000 aastat tagasi, 3000 aastat
voortega on nime andnud tervele maastikurajoonile. Vooremaal asuvad viljakad mullad on andnud põllumajanduseks võimalui nii kohalikele kui riigile. Samas inimtegevus mitmeid jäädavaid probleeme tekitanud nagu näiteks maastiku ilme muutmist, taimkatte hävimist ja eutrofeerumist, mille tagajärjed annavad endast märku tänapäevani. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077
annavad endast märku tänapäevani. 13 9. Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. Lk. 202, 212-214. 3. EAS Turismiarenduskeskus. Vooremaa maastikukaitseala matkarajad. Kättesaadav: http://www.puhkaeestis.ee/et/vooremaa-maastikukaitseala-matkarajad (viimati külastatud 02.04.2011). 4. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_suurvoored_ja_j%C3%A4rved/ (viimati külastatud 02.04.2011). 5. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud. Kättesadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk- Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_salumetsad_ja_kultuurmaastikud/ (viimati külastatud 02. 04
veelinnustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? 39 Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtuslik maastiku poolest (Eesti suurim voorestik). Vooremaa on üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Vooremaad iseloomustavad loode-kagusuunalised 2-5 km pikkused, 0,5-0,8 km laiused ja 20-40 m kõrgused suurvoored. Nõlvakalded kõiguvad 10 (20-25) kraadi piires. Kõrgeim voor on Laiuse mägi (144 m ü. m. p). Voortevahelistes vagumustes paiknevad pikliku kujuga järved või jõed. Praeguseks on Vooremaal järel 13 järve, enamus on põhjaveetoitelised, paljude kinnikasvanud järvede asemel on nüüd sood. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv (sügavus 25-27 m). Peale tüüpiliste voorte leidub maastikukaitsealal lamedaid voorjaid kõrgendikke, moreentasandikke ja mõhnastikke
annaabi.ee 
