Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja
sarvedeks pähe; poolekslõigatud koer või hobune pannakse valepidi kokku; jahimees tirib end juukseidpidi soost välja; hunt sööb rakmeis oleva hobuse, satub süües ise aegamisi rakmeisse ja jääbki sõiduloomaks. Vale- ja absurdinalja vist kauneim esindaja on juturegistreis numbri AT 1960 alla koondatud "suurte asjade" tsükkel. Siin toimub ohjeldamatu fantaasiamäng maailma mõõtmetega, asjade suurusvahekordade jm. omadustega. On nt. suur härg, sellel istuvad kolm venda -- üks sarvel, teine seljas, kolmas sabarootsul; hakkavad härga jootma -- härg joob tohutuis kogustes; tuleb suur haugas, rebib härjalt kintsu; vennad kukuvad härja seljast kolm päeva; ühele neist läheb puru silma, selgub, et see on härja ärarebitud kints; rebane hakkab kintsu sööma; rebane tapetakse, selgub olevat nii suur, et ei jõuta nülgida; keegi eit lõikab nahast poole ära, paneb veel sada nahka juurde ja laseb
säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise
Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s.1935), ÖYVIND FAHLSTRÖM (1928-1977), WOLF VOSTELL (s. 1932)jne. MICHELANGELO PISTOLETTO (s.1933) Pistoletto on omapärasema ja tõsisema käekirjaga kunstnik. Kasutab samuti kollaazi ja fotomontaazi, kuid asetab selle peegelalusele. Vaataja näeb ootamatult ennastki montaazi elemendina. Fotomaterjali ja peegelduse segunemine ning eriti inimeste suurusvahekordade muutumine loob irriteeriva, kõheda tunde. Popkunsti üheks ja kogu periodi ülejäänud kunstist tugevasti erinevaks edasiarenduseks on peetud ka HÜPERREALISMI (nimetatakse ka superrealismiks ja fotorealismiks ja see tekkis 1965-nda aasta paiku USA-s), mis tähistab nii maalikunsti kui ka skulptuurivoolu. Muidugi polnud popkunst selle ainsaks allikaks. Samas oli popi pöördumine banaalse reaalsuse poole küllaltki suur tegur, mis aitas tõsta sellise äärmuslikult jäljendusliku ja
annaabi.ee 
