Kogu reeglistik peab toetama õiglast, efektiivset ja läbipaistvat tegutsemist kapitaliturul ja samal ajal ka kaitsma investoreid. Soomes toimus 90ndatel aastatel väga dünaamiline kapitali liikumise liberaliseerimisprotsess. Veel 90ndate algul oli Soome kapitali liikumise suhtes üsnagi suletud riik investeeringuid Soomest väljapoole teha või investeeritud kasumit välja viia oli keeruline. 90ndate algul koos senise suurturu Nõukogude Liidu varisemisega alanud majanduslangus oli Soomele raske ja murrangulisel hetkel majanduspilti elavdavate, sh kapitali liikumist soodustavate seaduste vastuvõtt aitas oluliselt kaasa järgnenud majanduskasvule. (Liigub raha..:2000) Helsingi börsi turukapitalisatsioon on alates 1993. a lõpust suurenenud ligi 15 korda ja börsiindeks on tõusnud ligi 9 korda. Kui Soome poleks läinud muudatuste teele, oleks Nokia maailma mastaabis ilmselt suhteliselt tundmatu firma. (Liigub raha.
See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed. Haljastuse rajamisega alustati 1901. aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne
Levinud olid inglise pargid. Tähtsal kohal oli Heimtali mõis. 18. ja 19. sajandi vahetusel ületas Eesti mõisaarhitektuur seni kammerlikule tagasihoidlikkusele manitseva piiri. Gootikast inspireeritud Keila-Joa lossist pidi saama rüütlipesa, mis kujuneski rahvusvaheliseks. Saaremaa mõisaarhitektuur on praktilisem ja talitsetum kui mandri ehitised. Seal tõusis esile Tõlluste mõis. Klassitsistlik Tartu: Kivisild otsustati rajada Raekoja platsi ja Suurturu teljele. Eeltööd algasid 1776. aasta kevadtalvel. Liiklus sellel avati 16. septembril 1784. Tartu raekoda on alati olnud peaaegu samal kohal. Hoone ehitusjoonised valmistas ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walther. 1784. aastal valmis raekoja barokne torn, hoone avati 1786. aasta 9. oktoobril, kuid sisetöödega lõpetati alles 1789. aasta suvel. Raekojas paiknesid halduskeskus, kohtuhoone ja vanglagi. Praeguse apteegi asemel paiknes vaekoda. Suuresti on
alustas kartograafia põhikursusega, kultuuri geograafiat otseselt polnud, aga oli antropogeograafia-õpetati inimest tema kultuuri tundma. Granö algatas süstemaatilise Eesti alade uurimise. 1919 a otsustatakse asutada geograafia ja antropoloogia õppetool. Geograafia esimeseks professoriks saab pärast läbirääkimisi Granö. Tema sooviks on oma kabinet ja assistent. Samal aastal jõuab GranöTartusse tuues kaasa Helsingist raamatuid ja seinakaarte. Algselt plaaniti kabinet Rüütli ja Suurturu nurgale, hiljem sai asukohaks Jaani uulitsa 22. Ruumideks oli eestuba, auditoorium ja kabinet. 1920 saab geograafiakabinet uueks aadressiks praegune Vanemuise 46. Kartograafia kursusel osavõtjaid 10 ja kodumaa geo kursusel 11. Topograafia osakonna poolt Tallinnast saadakse 331 topograafilist kaarti Põhja-Eesti ala kohta. Vanemuise õppehoone ehituse algatas geoloogiaprofessor Mihhailovski. Algselt oli see planeeritud geoloogia-ja zoloogiamuuseumi jaoks
annaabi.ee 
