o Kirpvähilised kl hooghännalised kl Insecta (putukad) o harjashännalised o ühepäevikulised 3 niiti o kiililised o prussakalised o röövritsikalised o nahktiivalised o kevikulised o sihktiivalised o kojuselised o ripstiivalised o nokalised o mardikalised o võrktiivalised o suurtiivalised o kiletiivalised o ehmestiivalised o koonulised o kahetiivalised o liblikalised
Harilik jõevähk jõevähk jõevähklased kümnejalalised Koerliblikas koerliblikas koerlibliklased liblikalised jaanimardikas Jaanimardikas (Lampyris) jaanimardikalised mardikalised Seitsetäpp-lepatriinu lepatriinu lepatriinulised mardikalised Harilik loidtiib loidtiib loidtiivlased suurtiivalised kiletiivalised (alamselts: Meemesilane mesilane mesilaslased rippkehalised) kiletiivalised (alamselts: Vapsik ehk Vaablane herilane ühisherilased rippkehalised) Põderpõrnikas põderpõrnikas põderpõrniklased mardikalised
Ristnaksur Naksur Naksurlased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Meemesilane Mesilane Mesilaslased Kiletiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Harilik kõrvahark Forficula Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Harilik loidtiib Loidtiib Loidtiiblased Suurtiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Lapsuliblikas Lapsuliblikas Põualibliklased Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Pääsusaba Pääsusaba Ratsuliblikas Liblikalised Putukad Lülijalgsed Loomad Põdrakärbes Lipoptena Raudkärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad SELGROOGSED Sõõrsuud
ELUVIIS/KOHT Toituvad taimemahladest, mõni röövtoiduline; areng väga kiire. Holometabola – täismoondega (seltsid 16-26) Holometabola – täismoondega (= Endopterygota – sisetiibsed) 16. O. Raphidioptera – kaamelkaelalised Eestis 4 liiki MORFOLOOGIA 5-21 mm Sale; pikk eesrindmik; 2 liitsilma + 3 lihtsilma; lendavad halvasti; emastel pikk muneti ELUVIIS/KOHT Metsades; püüavad okstel liikudes aeglasi putukaid. 17. O. Megaloptera – suurtiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 8-85 mm 4 ühesugust võrkjat tiiba; liitsilmad suured. ELUVIIS/KOHT Päevase eluviisiga. Vastsed veelise eluviisiga, röövtoidulised. 18. O. Neuroptera – võrktiivalised Eestis 34 liiki MORFOLOOGIA 2-80 mm Vastsed sarnanevad mardikavastsetega, kuid lõugkobijad puuduvad alati; vastsetel esineb sooleväline seedimine. 19. O. Mecoptera – koonulised Eestis 7 liiki MORFOLOOGIA 1,4-70 mm Vastsed sarnanevad liblikaröövikutega. ELUVIIS/KOHT
Haukamissuised. Tagumises osas pea aheneb; kinnitub liikuvalt eesrindmikule. Eesrindmik väga liikuv. Jalad käigujalad. Ees- ja tagatiivad võrkjad ja võrdse suurusega. Tiibade alusel spetsiaalsed moodustised, mis lennu ajal tekitavad klirisevat häält. Tagakeha pikk; 10 selgestieristatavat lüli. Suguorganid üheksandal segmendil. Emastel pikk muneti. Noored vastsed punakaspruunid. Levinud kogu holarktilises vööndis. Leviku lõunapiir Mehhiko ja Taiwan, põhjapiir Lapimaa. Selts: Suurtiivalised (Megaloptera) Pikkus kuni 2 cm. Värvuselt tumedad. Pea lame, tugevasti sklerotiseerunud. Liitsilmad suured, poolkerajad. Tundlad kinnituvad vahetult silmade ette; harjasjad, pärlikee taolised; kuni 40 lüli. Mälumistüüpi
Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate koorealustes käikudes. Eestis on tavalisem kaamelkael Raphidia notata. Liikide arv: 200, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Suurtiivalised Megaloptera Keskmised kuni suured (tiibade siruulatus kuni 130 mm), prognaatse pea ja haukamissuistega putukad. Tundlad pikad niitjad. Kilejaid võrkja soonestusega tiibu kaks paari. Röövtoidulised vastsed arenevad vees ja hingavad külgmiste trahheelõpustega, nukkumiseks väljuvad veest. Valmikud arvatavasti ei toitu ja elavad lühikest aega varakevadest alates veekogude läheduses. Loidtiiblased Sialidae kuuluvad mõõtmetelt väiksemad putukad. Tuntum on harilik loidtiib Sialis lutaria.
annaabi.ee 
