Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline
harjutamisega, ilma algselt erilisi võimeid omamata. Winner (2000) oma artiklis ,,The Origins and Ends of Giftedness" arutleb tuginedes erinevate uurijate leidudele selle üle, kas anne eeldab kaasasündinud kõrgeid võimeid või avaldub see aeganõudva ja põhjaliku töö tulemusena. Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase. Samas, kõik teadlased, keda
alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922. aastal jõudis Tammsaare esimese suurteoseni. Romaan "Kõrboja peremees" märkis uut taset eesti realistliku kirjanduse arengus. Kui kirjaniku varasemates teostes olid esile tõstetud teatud eluküljed, autor vaatles kas ühiskondlikke nähtusi või keskendus tegelaste psühholoogiale, siis "Kõrboja peremehes" esitatud elukäsitlus on terviklik. Teose peategelased Kõrboja Anna ja Katku Villu on keerulised karakterid. Nende armastust ootab ees traagiline lõpp, sest kummagi sisekonflikt on arenenud liiga kaugele.
Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922. aastal jõudis Tammsaare esimese suurteoseni. Romaan "Kõrboja peremees" märkis uut taset eesti realistliku kirjanduse arengus. Kui kirjaniku varasemates teostes olid esile tõstetud teatud eluküljed, autor vaatles kas ühiskondlikke nähtusi või keskendus tegelaste psühholoogiale, siis "Kõrboja peremehes" esitatud elukäsitlus on terviklik. Teose peategelased Kõrboja Anna ja Katku Villu on keerulised karakterid. Nende armastust ootab ees traagiline lõpp, sest kummagi sisekonflikt on arenenud liiga kaugele
annaabi.ee 
