" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raamesse. Pigem aga seisis nende ees ahvatlev väljakutse teha teistsugune lavastus." Hoolimata näidendi keerulisest süzeest, sai lavastaja, kes on ühtlasi ka spektaakli autor ja kunstiline juht, enda ülesandega perfektselt hakkama ning tabas nappide vahendite kasutamisega naelapea pihta. Kuigi erinevaid tegelaskujusid oli etenduses palju, mängisid laval ainult 6 inimest: Katariina
polegi lõpp kaugel. Jäämägi triivib üha lähemale, kui rahvas ikka tegeleb oma väiklaste probleemide ja mõtetega. Samas on luuletaja ka enda suhtes kriitiline "toona oli mul õigus. Põhja ei läinud tollal suurt midagi peale mu luuletuse Titanicu põhjaminekust." Palju on viiteid Dantele, ka alapealkiri "komöödia" tuleb ehk Dantele viidates. Dante ju teadupoolest kirjutas oma reisist põrgusse ja selle erinevatest kihtidest. Sarnaselt Dante suurteosele, on ka "Titanicu põhjaminekus" 33 laulu. Samamoodi on mõlemas teoses ka põrgu "Titanicu" põrgu erinevad kihid on erinevad inimesed, keda autor stereotüüpselt kirjeldab. Üheks ideeks on Titanicu motiivi kasutamine päästikuna, mis vallandas ülejäänud sündmused, mis omakorda viivadki maailma lõppu. Titanicu ümber on ka palju salapära, mis laseb vabalt fantaseerida ja luua oma tähendusi. Titanic on ammu põhja läinud, samal ajal pole ta siiamaani uppunud
1936-1944, kuid on ka põikeid varasemasse ja hilisemasse aega ning epiloog kujutab 1965. aasta FU kongressi Helsingis. Kirjanik on taotlenud laterna magica taolist vastupeegelduste rohkust ja vaatenurkade muutumist, jutustamine toimub vaheldumisi esimeses ja kolmandas isikus, vahel ajavool peatatakse, sündmusi aeglustatakse või keritakse tagasi. Tartust on loodud kõige poeetilisem kujutus eesti proosas. Jäälätete" algusesse on peidetud vihje mälukirjanduse vaieldamatule suurteosele, Marcel Prous ti tsüklile ,,Kadunud aega otsimas" (19131927). Kui Prousti hiigeltööle andsid tõuke madeleine'i koogikese lõhn ja maitse, siis Kangro romaani käivitab rahutust tekitav sirelilõhn, mida üliõpilane Naatan Üirike tunneb ühel septembrikuisel loengul. Romaani tegevustik hõlmab õigupoolest vaid mõned päevad 1937. aasta sügisel ja järgmisel kevadel. Peategelaste käikude ja arutluste taustal avaneb kilde 1930.
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a - maastikuarhitektuuri ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud "suurteostele": seda uuritakse kui nende stiilide progressi, mida esindavad vähesed "suurteosed", keskendub stiilidele, suhetele teiste kunstidega, iga uus areng on üles ehitatud eelnevale suurteosele (progress). Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see teenis, mida räägib see teos tema rajajate ja kasutajate kohta?
annaabi.ee 
