Majandus 1952 anti käiku Kohtla- Järve- Tallinna gaasijuhe. Põlevkivi rajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas. Masina ja metallitööstuses taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliseslt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja nafta tööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks, elektrimootoreid jne. Rajati ka Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehased. Kergetööstus- Tallinnas ja Narvas taastati ning rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. Kaasnes ka laialdane ehitustegevus Talupojad pidid riigile müüma põllumajandussaadusi Kõigepealt rahuldati ENSV ja ülejääk suunati liidufondi. 1978- 1988 Karl Vaino Ühiskondlik elu Lisaks vene keele õppimisele ja õpetamisele lisandus erakordselt suur ideoloogilis- poliitilis tähtsus.- Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks kujunes kakskeelsus.
taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ning seetõttu arvatakse uus tehas kõige paremini sobivat Emajõe kaldale
lõunaosa Ameerika Ühendriikide väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga. Augustis 1945 rajas Punaarmee Nõukogude rahva võimu, et juhtida riiki Nõukogude-Korea sõpruseni. Ajutistes komiteedes pandi kommunistid võtmepositsioonidele. Märtsis 1946 toimus maareform ja rajati kolhoosid. Maareform oli populaarne talupoegade seas, aga põhjustas hiljem probleeme ja maaomanikud lahkusid lõunasse. Suurtehased riigistati. Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il-sung. Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid. Nõukgude armee lahkus 1948. Kahe Korea rajamine: USA ja NSVL riivalitsemine ei lasknud Rhee ja Il- Sungi valitsustel leppida
Keemiatööstus on põlevkivitoodangust kasutanud siiski väiksemat osa -- suurem osa on läinud Eesti elektri tootmiseks. Põlevkivi kui toorainet vajavate tehaste juurde ehitati Nõukogude ajal ka muid üksusi, näiteks karbamiidväetise ja ammoniaagitehas, mis kasutas toorainena Siberi maagaasi. Erinevate valdkondade keemiatehaseid on Kirde-Eestis erastatud lisaks kohalikule kapitalile ka Vene ja USA suurkontsernidele. Piirkonnas on suurtehased ja põlevkivikaevandused olnud peamisteks tööandjateks, seda paraku ka Nõukogude ajal Eestisse Nõukogude Liidust toodud mittepõlisrahvusest elanikele. Puidu-ja paberitöstus. Puidu- ja paberitööstuse ning mööblitööstuse toodang on alates 1995. aastast kasvanud igal aastal, haru stabiilset arengut soodustab kohaliku toorme olemasolu ning pikaajalised tootmistraditsioonid. Võrreldes 1995. aastaga kahekordistus puidutööstuse osa tööstustoodangus 2000. aasta lõpuks. 1990
vahel hakkasid Saksa väed Eestist lahkuma. 11. novembril läks võim Tallinnas Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 19. novembril kirjutasid Saksa riigi baltimaade peavolinik August Winnig ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajad alla riigivõimu üleandmise lepingule. 28. novembril algas aga enamlaste pealetungiga Narvale Vabadussõda. Eesti majandus, mis pidi tagama sõjapidamiseks vajalikud vahendid, oli laostunud. Tallinna suurtehased olid osaliselt siseseadetest tühjaks veetud, maal olid suur osa põldudest söötis ning Tallinnas jätkus toiduaineid kõigest kolmeks päevaks. Valitsus organiseeris aktsiooni vilja vabatahtlikuks varumiseks, kuid palju vilja kokku ei toodud. Seejärel korraldati kaks vilja sundvõtmist, ent kuna sõjategevus kandus Eesti territooriumile, ei andnud ka need oodatud tulemusi. Iseseiva Eesti alguses olid eestlastel juba head poliitikategemise ja sõjapidamise oskused, ent
annaabi.ee 
