siiret siseriikliku oskusteabe olemasolu kindlustamisega ning tõhustatakse eelpoolloetletu parimaks võimalikuks rakendamiseks rahvusvahelist koostööd. Põlevkivi Põlevkivi tootmine. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. 2003/2004 majandusaastal müüs Eesti Põlevkivi 14,35 mln tonni põlevkivi, mis moodustas kogu põlevkivitarbest 92,7 %. Põlevkivi keskmine hind suurtarbijatele on täna 115-130 EEK/t ning reaalhinna tõusu aastani 2015 ette ei nähta. Põlevkivi hinda võib siiski tõsta keskkonnatasude järsk tõus. Põlevkivi tarbimine. Põlevkivi osakaal Eesti elektrimajanduse kütusebilansis on aastate jooksul näidanud vähenemise tendentsi, suurimaks põlevkivi tarbijaks on AS Narva Elektrijaamad 12 mln tonniga 2003.a. Põlevkivist toodavad elektrit ja soojust ka Ahtme, Kohtla-Järve ja Sillamäe elektrijaamad. Peale põletamise elektrijaamades kasutatakse
ning kivisöe energiajaamu, et põhajvett paremini kätte saada. Selliste ajutiste energiamahukate abivahendite kasutamine mõjutab kogu maailma kliimat ning paneb samas India nendest sõltuma, sest põhjavesi aitab oluliselt säilitada toiduainete tootmist Indias, mis on paljudele elatusallikaks. Põhjavee väljund ja väärtus on palju suurem kui sama mahukate jõevee kanalite veel. Pumbatud põhjavesi on kallis ning seetõttu enamasti läheb see suurtarbijatele, näiteks suurtele põllumajandusüksustele või toiduainefirmadele, mitte kohalikele elanikele. [15] 5. Lahendused ,,Me suudame saata süstikuid kosmosesse, me suudame ehitada Delhi metroo. Me suudame luua tuumarelvi. Siis miks ei suuda me oma jõgesid puhtaks teha?" Rakesh Jaiswal, Gangese jõe eestvõitleja alates 1993. [2] Gangese reostuse vähendamiseks on võetud ette palju ning raha kulutatud veelgi rohkem. Siiski jääb midagi puudu ning jõe reostatus aina kasvab. 5.1
eurot/kW ) kui põlevkivil töötavate elektrijaamade renoveerimine (650 eurot/kW ), kuid samas on kütusekulud rohkem kui kolm korda madalamad. Hinnanguliselt on uutes tuumaelektrijaamades ja põlevkivijaamades toodetud elektrienergia omahinnad võrreldavad, kuid keskkonnamaksudest tulenev määramatus võib muuta tuumaelektri konkurentsivõimelisemaks. Tuumajaama ehitamiseks peab tuumajaam paiknema tektooniliselt ohutus piirkonnas ja suurtarbijatele võimalikult lähedal, vajalik on jahutusvee olemasolu ja soodsad ehitusgeoloogilised tingimused nagu teedeühenduse ja kõrgepingeliinide olemasolu. Tuumajaamale on pakutud mitmeid asukohti: Paldiski, Suur-Pakri, Ida-Virumaa, Kunda ja Keibu lahe äärne vana karjääriala. Tuumaenergeetika mõju keskkonnale hinnatakse üheks väiksemaiks võrreldes kõigi teiste 21
kaasaegseid tehniliselt kõrgetasemelisi seadmeid ja seetõttu on kaug- ning lokaalküte muutunud konkureerivateks kütteviisideks. Kaugkütte eelised: · On võimalik kasutada odavamaid kütuseid ja soojusallikaid. Suurtes katlamajades on mugav kasutada nii küttemasuuti kui odavamat kohalikku kütust (turvas, hakkpuit, jäätmed jne). Ka maagaas on kaugkütte katlamajadele kui suurtarbijatele odavam, kui väiketarbijatele. Tööstuse heitsoojuse, soojuspumpade ja elektri ning soojuse koostootmise rakendamine on kaugküttesüsteemis samuti väga perspektiivne; · Kõrge varustuskindlus. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Isegi ühe suure katla avariilise seiskumise korral saab koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. · Väiksem keskkonna saastamine.
annaabi.ee 
