figuuri. 1534.-1541 aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva kus jumal mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku kompositsiioniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, aga ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimasest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiulikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
Skulptuuri algne asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul. Tänapäeval asub see Accademia di belle arti di Firenze galeriis. Taaveti kuju on kõrge 5,17 m. Michelangelo on kujutanud inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Kuus erakordselt mahukat tööd hõivasid järgnevaks 60 aastaks kogu ta loomejõu. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
juba baroki piirimaile. Sixtuse kabeli maalingud kuuluvad Michelangelo kui maalija tähtsamate teoste hulka. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
Skulptuurialase väljaõppe sai aastatel 1489-1490 Bertoldo di Giovannilt. Kuulsamad skulptuurid on "Taavet" ( pilt 2 ), "Püha Matteus", "Madonna lapsega" ( pilt 3 ). Maalikunstid, mis said üle maailmselt kuulsaks: "Sixtuse kabel" ( pilt 1 ), "Taavet ja Koljat", "Viimne kohtupäev". Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist 4 iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Thea Sester 1532
tähtsamate teoste hulka. (4) Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine antiigiideaalidest ning üha suurenevad maneristlikud kalduvused. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Ehitusmeistrina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küündib 132 meetri kõrgusele, ja Kapitooliumi väljaku. Projekteerides, oma 5 üht suursaavutust, Rooma Peetri kirikut, lõi Michelangelo uue, tervikliku komositsiooniga tsentraalehitise: tegi keskkupli avaramaks ja kõrgemaks ning suurendas seega ruumimõju. Seda ehitist iseloomustavad veel harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. (4)
annaabi.ee 
