kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Lennart Meri kui Välisminister Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu
eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina
lubatud piirides; pidada läbirääkimisi asukohariigi valitsusega; jälgida seaduslikul teel asukohariigi tingimusi ja arenguid ning nendest aru anda lähetajariigile; edendada sõbralikke suhteid lähetajariigi ja asukohariigi vahel ning arendada majandus-, kultuuri- ja teadussuhteid. Diplomaatilisi esindusi liigitatakse kaheks: alalisteks esindusteks ja suursaatkondadeks (Rahvusvaheline õigus, 2010). 10.4. Diplomaatiliste esinduste töötajad Diplomaatiliste esinduste töötajad jagunevad kaheks: diplomaatilise staatusega töötajad ja diplomaatilise staatuseta töötajateks. Dipolmaatilise staatusega töötajad on: esinduse juht – diplomaat, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel ning kes juhib esindust;
eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina
kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina
sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, 4 Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige
Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua Eesti võimalikult kiiresti ülejäänud Euroopa teadvusesse. Meri abiliseks kujunes tollane ajakirjanik Jüri Luik, kellega ta hakkas looma rahvusvahelist võrku ja välismaale Eesti kultuuriesindusi. Eesti Instituut rajas Lennart Meri eestvedamisel kultuuriesindused Kopenhaagenisse, Stockholmi, Londoni, Pariisi, Bonni ja Helsingisse. Varsti hakkasid need esindused kandma ka Eesti saatkondade funktsioone ja 1991. aastal said nad juba Eesti suursaatkondadeks. 1990. aastal 18. märtsil toimusid Eesti ENSV Ülemnõukogu valimised. Lennart Meri ei osutunud valituks. Küll sai temast aastatel 199092 Eesti välisminister. 1992. aasta aprillist oktoobrini oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. 2.2. Presidendiks valimine (1992) ,,Ühel päeval külastasid mind minu varasemad kaastöötajad Välisministeeriumist, kes olid tulnud mind paluma, et kandideeriksin presidendivalimistel," meenutas Lennart Meri. Valimisliit Isamaa teatas 1
ühepoolne. Diplom esinduse ül 5: Esindada lähetajariiki asukohariigis Kaitsta lähetajariigi ja selle kodanike huve asukohariigis rv-se õ-ga lubatud piirides. Pidada asukohariigi valitsusega läbirääkimisi. Jälgida seaduslikul teel asukohariigi tingimusi ja arenguid ja nendest aru anda lr-le. Edendada sõbralikke suhteid lr-i ja akr-i vahel ja arendada maj-, kult-, teadusuhteid. Diplom esindusi liigitatakse alalisteks esindusteks ja suursaatkondadeks. Esinduste töötajad: Diplom staatusega töötajad on: esinduse juht (diplomaat, kellele lr on teinud ül-ks tegutseda lähetaja nimel ja kes juhib esindust); muu diplom personal (esinduse liikmed, kes omavad diplom au- ja teenistusastet, nt suursaadikud). Diplom staatuseta: esinduse haldustöötajad (nt sekretärid, viisaametnikud); abitöötajad (teenindavad, nt autojuhid, koristajad); koduteenijad (esinduse töötaja koduses teenistuses).
annaabi.ee 
