Vallutuste jagamisel Ivan Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast. Rootsi tahtis sõjaga laiendada oma ülemvõimu Läänemerel ja ühtlasi takistada Taani liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja- Eestis Rootsi võim, kui kuningale Erik XIV-le alistusid Tallinna linn ja Harju, Viru, Järva rüütelkonnad. Sellega algas Rootsi suurriigiajastu. Rahu Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti 1583. aastal, millega rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile. Kui Rootsis toimus riigipööre, sai võimule Johan III, kes oli Poola kuninga õemees. Seejärel sõlmisid Rootsi ja Poola rahu; 1582
kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne ja harjumaal eesti talupoegade ülestõues.kunginaks valiti sepp ,piirasid sisse koluvere lossi otsidest liitu tallinnaga.ülestõus suruti veriselt maha,talupoegade kuningas kisti hertsog mangunuse käsul neljaks.tänu mässumeelsetle talupoegadele oli esimesel aastal sõja liidrid venelased.Kettler kutsus poola väesalgad appi. 1561 jalistusid Tallinna ja Harju,Viru ja järlve rüütelkonnad Rootsi kuningas Erik 14-le .Algas rootsi suurriigiajastu,sekkus euroopa poliitikasse.Poola aeti tallinnast minema.Riia jäi vabalinnaks.Vana-liivimaa lakkas olemast,alagas avalik võitlus selle jagamise pärast.osast ordu valdustest moodustati Kuramaa vasallhertsogriik,etteotsa jäi Kettler. Liivimaa kuningriik Maad olid jagatud ,algas pikk ja kurnav rüüstesõda rootsi,taani ja poola vahel.sõja põhijõud oli mõisamehed-endised mõisaametnikud,palgasõdurid ja muu juhuslik rahvas.mõisameest seas oli ka eestlasi.tulemuseks oli maa laastamine
taandus, uus (ühtlasi viimane) ordumeister Kettler üritas vastupealetungi korraldada, kuid ei saavutanud suurt midagi. Karvased püüdsid oma peresid kaitsta, kuid vastupanu oli üldiselt mõttetu. 1560. a tungis suur Vene vägi taas Eestisse. Seda ründas paarkümmend korda väiksem ordu väesalk, mis hävitati. See oli ordu viimane välilahing. 1561. a juunis alistusid Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond Rootsi kunnile Erik XIV-le algas Rootsi suurriigiajastu. Maa jagamise järel algas pikk ja kurnav rüüstesõda Rootsi, Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vahel. Sõjategevus hakkas vaibuma pärast seda, kui Rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan III. Rootsi ja Poola-Leedu sõlmisid rahu, Taani tegi sedasama. Poola-Leedus loodi 1569. a ühisriik Rzeczpospolita (vabariik), mis kujutas endast aadlivabariiki eluks ajaks valitava kuningaga. Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu
Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa. Nad veel piirasid Koluvere lossi ja nad tahtsid liitu Tallinnaga. Tallinnaga liitumine neil aga ei läinud õnneks. Hertsog Magnuse käsul tiriti talupoegade sepast kuningas neljaks. Tallinna linn Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le 1561.aasta juunis. Sellega algas ka Rootsi suurriigiajastu. 1572-1577.aastal vallutasid venelased põhimötteliselt kogu mandri Eesti, väljaarvatud Tallinna lähiümbrus. 1577.a piirati seitsme nädala jooksul uuesti Tallinn. Tatarlaste rüütajad jõudsid isegi Saaremaale ja Hiiumaale. Ka Läti alal läks venelastel hästi. Rootsi soovis sõja käiku pööret tuua aga see ei õnnestunud neil. Üldiselt Liivisõda oli Eestile katastroof. Paljud inimesed surid. Inimpõlve pikkune lõppematu tapmine, röövimine ja katkuepideemiad. Inimesed
annaabi.ee 
