Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suurrahvas" - 5 õppematerjali

Quo vadis-eesti kultuur
1
rtf

Quo vadis, eesti kultuur!

pole mõjuvõimu riigi elus ja kultuuris kaasa rääkida ning ei usum et see problem kunagi laheneb. Oma seisukohta näitavad teise inimese peal välja. Eestasi on vähe ja jääb iga aastaga vähemaks. Elame 21. sajandil. Noorte inimeste ootused ja lootused on teised. Kas tahame, et noored lahkuvad siit riigist ja Eesti jääb pensionäride vabariigiks ning peale selle suretaks kultuuri? Eestlaste ja Eesti riigi probleem on see, et me ei taha aru saada tõsiasjast, et me pole suurrahvas, me ei saa oma rahvast raisata. Iga eestlane ja eestimaallane on kultuuri säilimise jaoks oluline. Iga eestlane on potensiaalne ärimees, tealane, kunstnik või kes teab veel mida. Igas inimeses on potensiaali millekski ja see tuleb oma kultuuri, riigi ja rahva hüvanguks tööle panna, et areneks kultuur ja liiguks kaugele.

Kirjandus → Kirjandus
34 allalaadimist
Maailm 20-sajandi algul
12
docx

Maailm 20. sajandi algul

· Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik 7.väljaränne Euroopast · Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord euroopas · Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad · Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid · Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse · USAsse saabus 20. Sajandi algul igal aaastal miljon inimest Imeralism ­ suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Sovimism ­ suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII · Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise ­ Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Maailma sõda
9
doc

Maailma sõda

4000, ei tohtinud olla allveelaevu ega lennuväge. Reparatsioonide summat ei määratud. Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi ­ progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne ­ valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Tööliste põhiline võitlusvahend oli streik Väljaränne Euroopast Väljarändamise peapõhjus oli majanduslikult raske olukord Euroopas Tähtsaks põhjuseks oli soov saada maad Euroopast lahkusid tagakiusamise eest paljud juudid Rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Lõuna-Ameerikasse USAsse saabus 20. Saj algul igal aastal miljon inimest Imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Šovinism- suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloniaalmaa Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349milj Suurriigid 20 saj algul Suurbritannia Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

sügavad. Kolm korda - muistse vabadusvõitluse, Liivi sõja ja Põhjasõja ajal hukkus üle poole rahvastikust. Siiski suutis Eesti rahvastik 1200-1782 kasvada 2,5-3 korda. 180-200 tuhandelt 1200. kuni 490 000-ni 1782. aastal (esimesel aastal, mille kohta on usaldusväärsemaid statistikaandmeid, mitte ainult hinnanguid). Võrdluseks võiks mainida, et Soome rahvastik kasvas selle aja jooksul umbes 10 korda, Inglismaa rahvaarv aga 25 korda Eestlasedki oleks võinud olla suurrahvas, kui poleks olnud eespool nimetatud kolme ränka katastroofi. Eesti rahvaarv praeguspiirides (tuh. inimest) Aast Rahvaar Aast Rahvaarv a v a 1782 490 1945 u.800 1881 882 1959 1191 1914 1000 1989 1566 1922 1020 2000 1370 1940 1054 2008 1341 XVIII sajandi lõpus algas ka Eestis demograafiline siire

Geograafia → Ühiskonnageograafia
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun