1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides.
Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult Vene sõjamasina teenistusse. Saksamaa plaanides - Augustis 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Baltimaade tähtsus Vene impeeriumi sõjalis-strateegilise tugialana kasvas veelgi. 1) Eraldada Vene riigi läänepoolsed ääremaad ja muuta need Saksamaast sõltuvateks puhverriikideks. 2) Majanduslik- Paljud Saksamaa firmad ja raha olid kaasatud Baltimaadesse. Sõjategevus: Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis: Saksa vägede suurpealetungid 1915 1915.a. sakslased koondasid Idarindele suured väed ja veebruaris algas Ida- Preisimaalt suur pealetung, mis lõppes Kuramaa ja Daugavast lõunasse jääva Läti ala okupeerimisega. 1915.a lõpuks rinne stabiliseerus Riia all. Saksamaa ja Austria-Ungari suur edu ka Galiitsias. Lätist evakueeriti ametkond ja osa elanikkonda Lõuna-Eestisse (Tartu)
–30. augustil) piirasid Saksa väed ümber Vene 2. armee ja purustasid selle. Lahingu käigus kaotasid venelased ligikaudu 92 000 meest vangilangenuna ja ligikaudu 50 000 tapetuna. Tannenbergi lahingul oli suur tähtsus, sest sellega päästeti Ida-Preisimaa ja peatati ülekaalukate Vene vägede pealetung Sileesia tööstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vähemusse jäänud Vene 1. armee sunniti Masuuria järvede lahingute käigus Ida-Peisimaalt lahkuma Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Aastail 1914-1916 ründasid Saksa sõjalaevad ja lennuvägi mitmeid kohti Eesti rannikul, eesmärgiga demostreerida oma jõudu ja tekitada paanikat. 1914 pommitati Ristna ja Tahkuna majakaid Osmusaaarel sõitis üks kergristleja madalikule, kuid meeskond pääses põgenema ja laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga
Kõik 1941-42 Eur osast evakueeritud sõjatehased olid taas üles ehitatud. Iga Sm tanki kohta NL-s kaks tanki, iga saksa sõjalennuki kohta 3 NL oma. NL sai jätkuvalt relvaabi lääneliitlastelt. 1944 a- ks oli Punaarmee võim ja võimekus kasvanud sedavõrd, et polnud tarvis piirduda vaid ühe olulise, suure pealetungiga, Punaarmee toimis kui omalaadne konveier- ühes rindelõigus käis suurpealetung, teises valmistuti järgmiseks ja kolmandas planeeriti. 1943 vältel jätkusid suurpealetungid (10 stalinlikku lööki). 1944 alguses leidsid peaaegu paralleelselt aset 2 pealetungioperatsiooni idarinde põhjaosas ja lõunaosas. 1944 jaan läks Punaarme Leningr ja Novg all üldpealetungile, vabastas Leningradi blokaadist ja jõudis välja Narva alla. Teine suurpealetung leidis aset lõunatiival, on tuntud NL sõjaajalookirjanduses Korsun-Ševtšeni operatsioon. Lühem nimetus Tšerkassõ kott. Eesti I SS üksus sattus koos ülejäänud saksa vägedega ka sinna kotti
annaabi.ee 
